Eesti seisukoht täiesti kindel, et praegune Eesti Vabariik on 1918. aastal loodud riigi õigusjärglane. Samuti tunnustatakse meid rahvusvaheliselt kui taastatud, mitte 1990-loodud uut riiki.

Tartu rahulepingu kaotaks oma juriidilise jõu juhul kui see osapoolte poolt tagasi võetaks. Seda ei ole tehtud ning tegemist on sõlmitud ning endiselt kehtiva lepinguga.

Vaatamata sellele, et aega on mööda läinud ning palju asju on vahepeal muutunud ning mitmed lepingus fiktseeritud sätted ei ole tänapäeval enam lihtsalt rakendatavad. See ei tähenda aga seda, et leping kui selline ei oleks jõus.

Uspenski saab rääkida vaid kahest riigist: Eesti Vabariik ja Venemaa. Kui Eestist rääkida, siis Eesti riik ei ole muutnud, vaid on selle sama riigi õigusjärglane, kes kirjutas 1920. alla Tartu rahulepingu.

Vene Föderatsiooni on ise deklareerinud, et rahvusvaheliste lepingute jälgimise osas ollakse Nõukogude Liidu õigusjärglane.

Isegi kui Venemaa ei võta endale vastutust kõikides NSVL-iga seotud küsimustes, siis lepingute osas ollakse oma vastutust ise kinnitanud. See tähendab seda, et Venemaa on kohustatud täna järgima ka neid lepinguid, mis on sõlmitud NSVL-i ning mõne selle otsese eellase poolt. Sealhulgas ka Tartu rahulepingut.