Mart Pukk: Eesti süsteem soosib töötute mugavuslõksu. Kes töötuks jääb, tööle enam tagasi ei jõua

Eestile on väga oluline, et võimalikult palju inimesi leiaks endale sobiva ja jõukohase töö, riik saaks rohkem maksutulu ning vähem raha läheks igasugusteks toetusteks.

Vahel ikka juhtub, et aastaid kohusetruult oma ametid pidanud inimene osutub üleliigseks ja viisakas tööandja koondab oma patrioodi. Senisest patrioodist saab vaenlane, kes manab oma endisi ülemusi maapõhja, vingub ja viriseb, aga see läheb kiiresti üle.

 

Mõnel on uus töökoht varnast võtta, ülejäänutel algab esialgu väga mõnus põli, raha muudkui tuleb. Maksab viimane tööandja, maksab töötukassa, vastavalt staažile laekub arvele mitme kuu töötasu. Siis läheb asi kehvemaks, esimese 100 päeva jooksul saate vaid 50% endisest palgast, hiljem 40%, veel hiljem mitte midagi.

 

Kord kuus tuleb töötukassas käia, selles pole midagi hullu. Viisakas vestlus viisakate inimestega, mida vahepeal teinud olete, kust tööd otsinud, kuhu kandideerinud. Eelpensioni eas inimese kandideerimisega on nii, et enamasti ei saada mingit vastust. Vahel siiski tuleb teade, milles tänatakse kandideerimise eest ja antakse teada, et vestlusvoorule valituks ei osututud.