MART RAUDSAAR: Ääremaa hääbumine – kas paratamatus?
Sellest sügisest ei läinud põhikoolist algkooliks muudetud Torgu kooli ühtegi õpilast. Kui Maalehe andmeil elas vallas veel seitse aastat tagasi 450 inimest, siis praeguseks on elanikkond kahanenud 380-ni. Muide, enne sõda oli vallas üle kolme tuhande elaniku.
Näib, et vald hääbub ja keegi ei soovi seal isegi vallavanema ametit pidada. Allakäigu jätkudes ootab ilmselt ees naabervallaga liitumine. Aga vaevalt et see Torgut inimestest tühjenevast ääremaa saatusest päästaks. Ometi seilati siit omal ajal üle mere Gotlandilt käiakive ostma. Või 11. sajandil rüüsteretkedele, teiste seas Rootsi ajaloolisse pealinna Sigtunasse.
Sigtuna muide elab seniajani väga hästi. Käisin seal viimati oktoobri alguses ning endiselt on avatud raamatupoed, tegutseb postkontor ja muuseum ning vähemalt kaks kohalikku majutusasutust. Kõigi tunnuste järgi keeb selles 8000 elanikuga linnakeses täisvereline elu. Huvitav, miks peaks Torgu vald olema kehvem?
Muidugi võib nõustuda, et Sigtunaga ei saa Sõrve sääre lõunatippu võrrelda ja et Sigtuna on erandlik näide koguni Rootsi kuningriigis endas. Esiteks seetõttu, et tal on auväärne ajalugu Rootsi keskaegse pealinnana, teiseks pealinna Stockholmi ja rahvusvahelise Arlanda lennujaama suhtelise läheduse tõttu. Arlanda jääb Sigtunast vaid 35 kilomeetri kaugusele ning on ühtaegu nii suur tööandja kui ka turismivoo allikas.
Ent Sigtuna pole ainus Rootsi miljööväärtuslik piirkond, kus külalise pilk märkab otsekohe elavaid ja toimetavaid pärismaalasi. Olen käinud Ölandi saare keskuses Borgholmil, Lõuna-Rootsis Olofströmi väikelinnas ning Töcksforsi linnakeses vastu Norra piiri. Need kõik on perifeersed kohad, mis on siiski täis töötavaid poode, koole ja postkontoreid ning harmoonilise linnaplaneerimise vilju – teisisõnu, neis kohtades on meeldiv viibida.
Aga neil on seal lisaks ümbrusesse sobivale arhitektuurile korralikud teenused ja kommunikatsioonid, mida näiteks Torgus ei ole.
Majanduskasu diktaat
Ja üha rohkem on mulle hakanud tunduma, et ei tule kah. Ei tule Torgusse ega kusagile mujale Eestimaa äärepiirkonda, kus iive on negatiivne. Kommertspangad avavad kontoreid ja püstitavad rahaautomaate sinna, kus see on neile majanduslikult kasulik. Mujal pakutakse hädaliste lohutuseks pangabussi, mille idee autor olevat kuuldavasti mingi auhinna saanud. Eesti Post peab samuti kasumit silmas ning sulgeb amortiseerunud kontoreid, millest suur osa on samuti maapiirkondades. Eesti Raudtee panustas vahepeal silmanähtavalt vaid kaubavedudesse. Buss siin-seal hajaasustatud maapiirkondades enam ei käi ning sealsetel elanikel soovitatakse sõita autoga.
Torgu probleem ei ole pelgalt see, et Eesti oleks vaene riik, mida ta Rootsiga võrreldes muidugi on. Kuigivõrd raha meil siiski liigub. Pigem on küsimus mentaliteedis, kas maaelu on vaja toetada või ei.
Miks oleks vaja toetada kellegi elustiili, kes on otsustanud elada maal? Niisugust küsimust olen juhtunud kuulma ühes arutelusaates.
Selline küsimus tundub veider ja asjatundmatu. Juba praegu toetab riik nii või teisiti kohalikke omavalitsusi, kes ei suuda oma eelarvest ülal pidada sotsiaalobjekte. Ja me ei räägi siin otsetoetustest inimestele, kes kolivad linnast maale. Jutt käib kommunikatsioonide rajamisest, mida alustavad ka näiteks uusasumi arendajad ning seda tihti kohaliku omavalitsuse toel. Korras ühendusteed, elekter, internet ja avalik-õiguslik ringhääling võiks olla miinimumprogramm, mida riik kogu oma territooriumil kodanikele peaks pakkuma. Muus osas suudab organiseerunud kogukond end ehk juba ise mobiliseerida: käivitada naabrusvalve, osta tuletõrjepritsi, nagu tsaariajal seda tehti, koguda raha kooli asutamiseks ja hoolitseda oma santide eest.
Seda mõtet edasi arendades on mul Torgu vallavolikogule üks soovitus puhuks, kui vallavanema konkursile kedagi ei tule või kui uus vallavanem mõne aja pärast taas ära läheb: kuulutage välja kuningriik või vähemalt autonoomne vürstiriik!
Kunagi tegutses Torgul oma kuningas Kirill I alias Kirill Teiter. Kavandatava kuningriigi jaoks töötati Põhjamaade lippude eeskujul välja lipp. Kujundati ka ümbrik ja postmark ning olen kuulnud koguni kuningriigi oma valuutast, mille ekvivalent pidanud olema pudel viina.
Kui Kirill I või mõni tema mantlipärija kuulutab välja Ahvenamaa eeskujul autonoomse vürstiriigi, siis saab ehk sealsetes sadamates peatuvatel laevadel jätkata soodsat alkoholikaubandust. Kõva sõna oleks Torgu kodakondsus, mis vabastaks sealsed elanikud Eesti maksude maksmisest ning riigikaitsekohustusest. Valda võiks rajada GP-ringraja ning kindlasti hulgaliselt kasiinosid ja lõbustusasutusi, kus võiksid jahtidega randuda heaoluühiskonnast väsinud põhjamaalased.
