Mart Raudsaar: Heldur Tõnisson ja tema sajand

 (7)

Mart Raudsaar: Heldur Tõnisson ja tema sajand
Fotod: Äripäeva arhiiv, Marko Mihkelsoni erakogu..

Neid ridu kirjutades on saja-aastaseks saamas üks tuntumaid välismaal elavaid eestlasi, Heldur Tõnisson. Kuivõrd pühakirjas öeldakse, et inimene elab seitsmekümneaastaseks ja kui ta on eriliselt tugev, siis kaheksakümneaastaseks, on üksnes auväärne vanus tunnistus tema elujõulisusest. Lisame siia fakti, et tegemist on sõjaeelse legendaarse riigivanema Jaan Tõnissoni pojaga ning tundub, et ajalugu tundvatele lugejatele on midagi lisada äärmiselt raske – seda enam, et enamik tema elust on kulgenud avalikkusele varjatult, teisel pool raudset eesriiet ja hiljem intervjuusid vältides. Ajakirjanduses ilmunu põhjal võib väita, et Heldur Tõnisson pole kordagi taastatud Eesti Vabariigis käinud.

Ma ei tahaks arutleda ei selle ega mingite muude eraeluliste detailide üle. Arvan, et mul pole selleks õigust ja Tõnissoni elu põhidaatumeid – haridusteed, Eestist põgenemist ning paguluses elu ülesehitamist – teadev lugeja võib teha omad järeldused ja kujutleda, millised oleksid olnud tema valikud sarnases situatsioonis.

Selles kontekstis võiks Heldur Tõnisson olla Mats Traadi filmi „Tants aurukatla ümber” üks peategelasi, võib-olla koguni aurukatel ise: kes on näinud peaaegu kõike, mida inimsilm elus näha saab, ja eelistab seetõttu vaikimist. Tavaliselt inimesed kuulates ju ei kuula, kipuvad takerduma detailidesse.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare