Selles kontekstis võiks Heldur Tõnisson olla Mats Traadi filmi „Tants aurukatla ümber” üks peategelasi, võib-olla koguni aurukatel ise: kes on näinud peaaegu kõike, mida inimsilm elus näha saab, ja eelistab seetõttu vaikimist. Tavaliselt inimesed kuulates ju ei kuula, kipuvad takerduma detailidesse.