Mart Raudsaar Ratase intervjuust: suurepärane klounaad, kus peaminister suutis rääkida inimestele täiesti arusaadavat keelt
Olen näinud neist enamikku ning 1990. aastate julge pulbitsistika on hakanud vaikselt hanguma poliitkorrektseks mugavustooteks, kus intervjueerija ning intervjueeritav küsivad tõsiseid küsimusi, murekorts otsaesisel ja vägisi meenub Viplala lugudest härra Blom, kes trükkis tähtsat raamatut “Poliitilised pinged keskajal”.
Nüüd aga ei näinud me midagi niisugust. Me nägime julgust olla terav ja küsida mõningaid küsimusi ikka uuesti ja uuesti (milline minister oleks teie valitsuses olnud Savisaar?), kuid kas polnud see mitte keskaegses õukonnas narri privileeg: kohaolijaid naerutada ning kasutada lubamatuid võtteid? Siin peitub muide aines mõtiskluseks telepublitsistidele, kes oleks suuteline peale Aarne Rannamäe lahkumist sarnaseks tulemuseks klassikalises, tõsises võtmes?
Vaatamata klounaadi elemendile oli intervjuu väga informatiivne ning me saime palju teada Jüri Ratase mineviku, isiksuse ja plaanide kohta. Me nägime, et peaminister suutis hoida suurepärast tasakaalu huumori ja tõsise, riigimeheliku näo vahel (muide, ka head humoristid peavad suutma jääda tõsiseks); kuid eeskätt nägin lihtsat ja ausat inimest, kes ei kartnud tunnistada oma vigu, kes ei kartnud tunnustada kristlikke väärtuseid (“keegi ei pane kätt ühegi inimese külge”) ning suutis suurema osa ajast rääkida inimestele täiesti arusaadavat keelt. Tõsi, ühes lõigus hakkas peaminister kasutama väga keerulist lauseehitust – siis, kui temalt küsiti, mis on tema (valitsuse) targad otsused.
Pean tunnistama, et vaatamata eelarvamusele koomikute sobivuse osas aastalõpu intervjuu formaati oli tulemus suurepärane ning ühtaegu nii meelelahutuslik kui informatiivne. Praegu on saateosaliste koostöös seatud latt, mida ka Sepal ja Avandil endal on järgmisel aastal raske ületada. Jüri Ratas vana spordimehena saab sellega kindlasti hakkama.
