Link kopeeritud!

MÄRT VÄLJATAGA: Suri Claude Lévi-Strauss, lääne ülbuse korrigeerija

 (10)
MÄRT VÄLJATAGA: Suri Claude Lévi-Strauss,  lääne ülbuse korrigeerija
EPL

Nädalavahetusel suri saja-aastasena Prantsuse antropoloog Claude Lévi-Strauss. Ta oli mõtleja, kelle mõju XX sajandi teise poole vaimukliimale on võimatu üle hinnata.

Lévi-Strauss sündis 1908. aastal Brüsselis, õppis filosoofiat, hiljem antropoloogiat ja läks 1935 Brasiiliasse São Paulo ülikooli sotsioloogiat õpetama. 1930-ndate lõpul võttis ta ette mõned ekspeditsioonid Amazonase metsadesse, et uurida sealseid põlisrahvaid. Need jäid ka ta ainsateks välitöödeks.

Enne Teist maailmasõda pöördus Lévi-Strauss tagasi Prantsusmaale, kuid pidi 1941. aastal minema juutide vaenamise eest New Yorki maapakku. Seal käis ta tihedalt läbi keeleteadlase Roman Jakobsoniga ja nende mõttevahetusest kasvas välja strukturalism inimteadustes.

Naasnud 1948 Prantsusmaale, töötas ta mõnda aega Inimese Muuseumis ja õpetas mitmes ülikoolis. 1973. aastal valiti Lévi-Strauss Prantsuse Akadeemiasse ja ta jõudis oma pika elu jooksul pälvida enamiku autasusid ja tunnustusi, mida humanitaarteadustes on üldse võimalik pälvida.

Kultuuriline mõju

Lévi-Straussi kultuurilisel mõjul on kaks haru: strukturalism ja teistsugususe väärtustamine. Neid esindavad hästi ka tema kaks eesti keelde tõlgitud raamatut: „Metsik mõtlemine” ja „Nukker troopika” (mõlemad eesti keeles 2001). Esimene on ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud.

Seevastu „Nukker troopika” on vastupandamatult lummavas stiilis melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest.

Praeguselt vaateveerult tundub, et Lévi-Straussi mõju teine aspekt, loodusrahvaste või Kolmanda Maailma kultuuride väärtustamine ja lääne ülbuse uuristamine kaalub üles kunagise intellektuaalse moe, strukturalismi.

Strukturalism kujutas endast keeles tuvastatud struktuuride ülekandmist kogu ühiskonna, selle kommete, müütide ja sugulussidemete analüüsimisse. Neid uuriti nagu häälikusüsteemi ja kultuuri kirev pealispind taandati kaksikvastanduste süvamallile.

Iga kultuur on nagu keelgi omaenda seadustega enese-küllane ja piiritletud tervik. Strukturalismist järeldus ka see, et inimese käitumist ei määra niivõrd subjektiivne vaba tahe, vaid juba olemasolevad umbisikulised teadvustamata mõtlemismustrid.

Üldkehtiv norm?

Et kultuuriteadused kujunesid välja hilisuusaegses läänes, siis on nad kippunud pidama lääne hoiakuid ja väärtusi üldkehtivaks normiks ning traditsioonilisi kultuure kas hälveteks või madalamateks arenguastmeteks, inimsoo lapsepõlveks. Suurel määral tänu Lévi-Straussi mõjule hakati sellist suhtumist korrigeerima või keerati see lausa pea peale: lääne kultuur, selle individualism, inimõigused, arenguusk jms kujutavad endast pigem hälvet või haiglaselt vohavat kasvajat.

Kuigi Lévi-Straussi teadlas-töö eesmärk oli kultuure võrreldes saavutada parem arusaamine universaalsest inimloomusest, jõudsid paljud tema mõjul hoopis järeldusele, et pole olemas ei üldist inimloomust ega üldkehtivaid väärtusi.

Erinevalt enamikust oma kaasaegsetest Prantsuse intellektuaalidest ei laskunud Lévi-Strauss ise poliitilisse poleemikasse. Aga tema tähtsamad teosed ilmusid ajal, mil Prantsuse koloniaalimpeerium murenes Indohiinas ja Alžeerias, ja need mõjutasid tugevasti viisi, kuidas neid sündmusi tajuti. Lévi-Straussi imelised esseed manasid esile Kolmanda Maailma kultuuride ilu, väärikuse ja ületamatu teistsugususe.

Lévi-Straussi arusaamad on mõjutanud 1960. aastatest alates ka eesti kultuuri ja selle otsinguid, Uku Masingu, Linnart Mälli, Jaan Kaplinski ja Peeter Tulviste vaateviisi.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare