Martin Ehala: Ida-Virumaa politseinik peab oskama vene keelt
-Eestikeelsed noored politseinikud ei taha Ida-Virumaale tööle minna, samas venekeelsetel noortel on raske saada kesise keeloskuse tõttu politseikooli. Kas peaks äkki sisekaitseakadeemia keelenõudeid alandama?
Selge see, et riigil on probleem kui politseinikke on vaja, kuid neid ei ole kuskilt tulemas.
Nõude lihtsustamine sisekaitseakadeemiasse astumisel ja paralleelselt keelekursuste pakkumine neile, kelle riigikeele tase on madalam, võiks olla küll üks lahendus.
Sisse saamine ei tohiks olla rangelt lävendipõhine, vaid peaks olema sisseastumiseksam ja kes jäävad mingil mõistlikul määral teatud tasemest keeleoskuse tõttu allapoole, need võetaks küll vastu, kuid nad peaksid saama intensiivseid eesti keele kursusi, et neil oleks võimalik õppetööga peale hakata.
-Kumb olukord on parem, kas pigem vähem keeleoskajaid politseinikke või rohkem, kuid vähesema keeleoskusega korravalvureid?
Kui vaadata Ida-Virumaa olukorda, siis on täiesti selge, et sealses keskkonnas tuleb osata vene keelt. Ida-Virumaa hea arengu seisukohalt on igal juhul parem kui politseinikke on rohkem kui vähem.
Aga see, kuidas olukorda lahendada, on keeruline küsimus. Ühest küljest kui hakata järeleandmisi tegema, siis ei tea, mis kõik sellest võib tuleneda. Samas teisest küljest on see osa riigist sama tähtis kui ülejäänud piirkonnad ja seal peab samuti politseinikke olema.
-Kas Ida-Virumaa arengule ei tuleks kasuks, kui riigikeele oskamise nõudeid seal alandada?
Need politseinikud, kes on tänava patrullis ja kes satuvad igapäevaselt otsekontakti inimestega, need peavad eesti keelt kindlasti valdama, sest mis saab siis kui eestlane satub Ida-Virumaal hätta ja vene keelt ei oska.
Samas kui ametnik tegeleb politsei uurimistööga, kus ta kogu aeg otseselt ei pea eesti keelt kõnelevate inimestega kokku puutuma, siis oleks olukord ehk teine.
Kui ma oleksin politseijuht ja minu alluvuses oleks erineva eesti keele oskusega politseinikke, siis ma korraldaksin töö nii, et patrullimas käiksid pigem parema riigikeele oskusega ametnikud.
Paindlikkus on kõige olulisem siinkohal. Tuleb leida kesktee nii, et hundid oleks söönud ja lambad terved.
-Kas Ida-Virumaad peaks vaatama keeleseaduse valguses eripiirkonnana ja nõuda sealsetelt inimestelt väiksemat riigikeele oskust, kuna neil seda praktiliselt väga vaja ei lähe?
See on suurem poliitilise otsustamise küsimus. Asjad tuleks selgeks rääkida, et mis, kus ja kui palju. Ja kui kõik on sellega nõus, et võiks kuidagi teistmoodi asja korraldada.
Asjal on alati kaks külge. Võiks öelda, et jah, kehtestame seal erikorra, kuid see riivaks paljude inimeste õigusi, kes tahavad Eestis kasutada igal pool eesti keelt.
Kui kellelegi antakse õigusi juurde, siis kelleltki teiselt neid võetakse vähemaks. Iga selline otsus tähendab tasakaalu ümbermängimist ja küsimus ongi, et kus see kõikidele meelejärele olev tasakaalupunkt asub.
