MARTIN EHALA: Katariina kolledžist roosade prillideta
Kolledži asutamisel on kolm olulist eesmärki: muuta kõrgharidus vene emakeelega noortele kättesaadavamaks, luua alternatiiv praegu ärilistel alustel tegutsevatele kaheldava kvaliteediga kõrgkoolidele ja leida vene keeleruumiga seotud maadest TLÜ-le uusi üliõpilasi.
Kolledži rajamise plaani kohaselt loodaks humanitaarteaduste ning sotsiaalteaduste laiapõhjalised bakalaureuseõppe kavad, mida on soovi korral võimalik läbida ainult vene keeles (v.a eesti keele õpe võõrkeelena). Seni on läbinisti venekeelsed õppekavad avalik-õiguslikes ülikoolides olnud ainult need, mis valmistavad ette vene rahvuskultuuri arengule olulisi spetsialiste, nagu vene keele ja kirjanduse õpetajaid, vene algkooli klassiõpetajaid, lasteaiakasvatajaid jt. Tõsi, Tallinna tehnikaülikoolis alustab 20% bakalaureuseõppe üliõpilasi õpinguid vene keeles, s.t venekeelne õpe toimub paralleelselt eestikeelse õppega kolme esimese semestri jooksul, kuid seejärel juba täies mahus eesti keeles.
Täiemahulist venekeelset bakalaureuseõpet ei ole aga seni üheski avalik-õiguslikus ülikoolis. Nii looks kolledži rajamine pretsedendi, mis tooks kaasa väga põhimõttelise pöörde Eesti hariduspoliitikas: sisuliselt tähendaks see paralleelse eestikeelse ja venekeelse avalik-õigusliku kõrghariduse aktsepteerimist ehk teiste sõnadega teineteisest eraldatud eesti ja vene üldhariduskooli süsteemi laiendamist ülikoolidele.
See on suhteliselt kõrge hind ülalmainitud eesmärkide saavutamiseks, eriti olukorras, kus ei ole mingit tagatist, et kavandatud meetmed annavad tulemusi.
Looks pretsedendi
Selleks et tagada vene noortele parem ligipääs kõrgharidusele ei ole ju mõtet luua venekeelseid bakalaureusekavasid, sest Eesti Panga värske uuringu kohaselt on venekeelse õppekava lõpetanute palgatase 36% madalam kui eestikeelse bakalaureuseõppe lõpetanutel. Seda fakti on rõhutanud ka Rein Raud. Milleks luua õppekavasid, mille lõpetajad ei ole konkurentsivõimelised? Kas ainult selleks, et ülikoolil oleks rohkem üliõpilasi?
Sisuline lahendus saab ikkagi olla vaid selline, mis annab positiivse tulemuse: tuleb luua tingimused, et võimekad venekeelsed noored, kelle ainuke probleem on ebapiisav eesti keele oskus, ei jääks Tallinna ülikooli ukse taha. Selleks tuleks neile luua paindlik üleminekusüsteem eestikeelsele õppele teisel õppeaastal. Tehnikaülikooli tava lugeda esimesel paaril semestril osa aineid vene keeles on kindlasti järgimistvääriv ja aitaks probleemi lahendada. Seega, vene noorte kõrgharidusse kaasamiseks on palju tõhusamaid vahendeid kui venekeelne bakalaureuseõpe.
Lootus luua Katariina kolledžiga alternatiiv kahtlastele erakõrgkoolidele ja võtta üle nende turuosa ei ole eriti tõsiselt võetav, sest need kõrgkoolid ei meelita tudengeid mitte sellega, et seal ei pea eesti keeles õppima, vaid pigem sellega, et seal ei pea (nii palju) õppima. Muidugi on TLÜ diplom prestiižsem kui “kassikoolide” oma, aga selleks, et neile koolidele orienteeritud noored TLÜ-sse tuleksid, ei aita venekeelsete bakalaureusekavade juurutamisest, me peaksime ka oma akadeemilise nõudlikkuse langetama nende tasemele.
Seega on ülimalt kaheldav, kas Katariina kolledž suudaks ettepandud kujul täita tema ette pandud ülesandeid, välja arvatud tuua Tallinna ülikooli uusi venekeelseid üliõpilasi välismaalt, s.t teha raha. Samas tekitaks kolledži rajamine ridamisi uusi probleeme juurde.
Vale signaal
Esiteks annaks see väära signaali ühiskonnale ja vene noortele, et kõrghariduse omandamiseks ei ole eesti keele oskus vajalik. Selle tagajärjel väheneks motivatsioon omandada eesti keel juba gümnaasiumis sellisel tasemel, et jätkata õpinguid ülikoolis. Ülikooli hakkaksid astuma nõrgema eesti keele oskusega üliõpilased, kes ei ole suutelised suhtlema õpingutega seotud küsimustes eesti keeles. Neile lisanduksid venekeelsed välisüliõpilased, mis muudaks venekeelse suhtlemise igapäevaseks kogu ülikooli töötajaskonnale.
Teiseks suurendaks see eesti ja vene noorte eraldatust. Praegu on ülikool sõjaväe kõrval kõige tõhusam institutsioon, kus eesti ja vene noored toimivad koos, kus tekivad isiklikud kontaktid ja võimalus teineteist vastastikku tundma õppida. Vene õppekeelega kolledži rajamise järel otsustab ilmselt suur osa vene noori, kes muidu astuks eestikeelsetele õppekavadele, hakata õppima venekeelsetel kavadel. Selle tagajärjel muutuksid õpperühmad rahvuspõhiseks, mis on lõimumise seisukohalt väga ebasoovitav.
Kolmandaks, venekeelsel õppekaval ja venekeelses õpperühmas õppides ning keeleliselt eraldatud kolledžis nõustajate ja õppepersonaliga vene keeles suheldes on üliõpilase motivatsioon ja võimalused omandada kõrgtasemel eesti keel väiksemad. Selle tagajärjel langeb venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase ülikooli lõpetamisel võrreldes praegusega, mis vähendab nende konkurentsivõimet tööturul või edukust magistriõppes.
Kokkuvõtteks: mida kaugemale me lükkame vene noore kokkupuute eestikeelse keskkonnaga, seda nõrgemaks jääb tema side Eestiga ja ahtamaks võimalused Eesti ühiskonnas edukalt toime tulla. Katariina kolledži rajamine selle praegusel kujul annaks just sellise efekti.
Impeeriumimeelsus
Lõpuks tuleks arvestada ka võimalikke julgeolekuriske. Praeguse kava kohaselt hakkab kolledž üliõpilasi värbama Venemaal, kuid ka Lätis, Leedus, Ukrainas, Moldovas jt endistes Nõukogude liiduvabariikides, mis praegu arendavad oma rahvuskeeltele orienteeritud hariduspoliitikat. Nii võib TLÜ-s pakutav venekeelne kõrgharidus muutuda atraktiivseks nendele noortele, kes põhimõtteliselt ei nõustu oma kodukohariikide ja ka Eesti keelepoliitikaga. Seda arvestades võib Katariina kolledži üliõpilaste meelsus kujuneda tunduvalt impeeriumimeelsemaks kui oskaksime karta.
On iseenesestmõistetav, et väheneva üliõpilaskonna hirmus otsivad ülikoolid võimalusi, kust leida juurde uusi üliõpilasi. Katariina kolledži kava kohaselt nõuaks see käega löömist Eesti haridus- ja keelepoliitikale ning väga suure tõenäosusega ka akadeemilisele nõudlikkusele, mis mõlemad on olulised avalikud huvid. Kuid avalik-õiguslik asutus, mis seab oma institutsioonilised huvid kõrgemale avalikest huvidest, ei vääri olema avalik-õiguslik. Ma loodan, et Tallinna ülikooli senat oskab seda arvestada.
Varem samal teemal:
Rein Raud: Katariina kolledž ja lõimumine, EPL 8.11
