Martin Kruus: hakkame teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkust teistmoodi mõõtma, muidu lähevad T&A-toetused lihtsalt raisku

Eesti teadus- ja arendustegevuse tulemuste ettevõtluses rakendamine on viimasel kümnel aastal olnud väga madal. Ettevõtted arenevad valdavalt tuginedes nö igapäevainnovatsioonile, mis iseenesest on täiesti normaalne, kuid ei ole piisav arenguhüppe tegemiseks. See aga omakorda tähendab et palkade ja maksutulude kiireks kasvuks eeldusi ei ole.

Olukorra muutmiseks ei piisa lihtsatest üleskutsetest, et tulevikus peame ettevõtjaid enam kaasama. Teadus- ja arendustegevuse (T&A) institutsioonid tuleks lülitada majanduse arendamise lainele. Lisaks peame möönma, et T&A on kõigest sisend tulemuse saavutamiseks, mitte asi iseeneses. See toob endaga kaasa ka mõõdikute muutuse. Praegu ei mõõdeta T&A projektide tulemusi enamusjuhtudel uute toodete eduga, vaid pigem teadusasutuse enda eelarvetuluga, mida on võimalik teenida grantidest või uute doktorikraadide või teaduspublikatsioonide arvuga.

Hiljuti toimus riigikogus arutelu Eesti teadus- ja arendustegevuse olukorra üle. Peaminister Jüri Ratas andis tunni jooksul ülevaate valitsuse T&A-poliitikast ja vastas riigikogu liikmete küsimustele, sellele järgnesid teise tunni jooksul fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Kahjuks arutati läbisegi haridust, teadust ja teadus- arendustegevust, mistõttu jagus kahest tunnist vaid vaevalt 20 minutit T&A- teemadele.

Lihtsustatult öeldes on teaduse eesmärk uute teadmiste hankimine, hariduse roll on neid edasi anda ehk õppetegevus ning teadus- ja arendustegevus peab eelneva rakendama majanduse hüvanguks. Ka parlamendiarutelul tõdeti, et suurimad on puudujäägid just viimasega. Eesti ettevõtted on innovaatiliste toodete turule toomises OECD riikide hulgas viimasel kohal ning seda nii teenus-, tööstus- kui tootmisettevõtete arvestuses.

Ettevõtjal pole kohustust, kui kasumit ei paista

Riigikogu arutelul heideti korduvalt ettevõtjatele ette justkui poleks nemad oma rolli T&A rahastamisel täitnud. Tekib küsimus, mis täitmata kohustustest jutt käib. Ettevõtjad investeeriksid teadus-arendusprojektidesse, kui nende eesmärk ja väljavaade oleks pakkuda turule konkurentidega võrreldes kõrgema väärtusega tooteid. Ettevõtluse olemust sätestavas äriseadustikus pole kuskil mainitud, et ettevõtetel teadus-arendustegevuses üldse mingi roll oleks.

Ettevõtte ülesanne on kasumlikult müüa tooteid ja teenuseid. See tähendab, et kui ettevõtja ei näe, et konkreetne T&A-projekt aitaks tal põhieesmärki paremini täita, siis on tema seadusest tulenev kohustus sinna mitte raha kulutada. Vastasel juhul rikuks juhtkond hoolsuskohustust ja kannataksid võlausaldajate, töötajate ja ka riigi kui maksusaaja huvid.

Küll aga eksisteerib teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ja ka muud normid, mis panevad teadus- ja arenduspoliitika elluviimise kohustuse teadusasutusele, erinevatele riigiametitele ja ministeeriumitele. Kui Eesti T&A eesmärgid on saavutamata ja tulemused väga nigelad, siis muutusi peavad eelkõige esile kutsuma need kelle tööülesannete hulka see kuulub. Ka riigikogu ise on kinnitanud vägagi ambitsioonika Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”, mille üks visioonipunkt näeb ette, et Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks ning Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning kasutuselevõtjana.