Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
18.02.2018 15:32
Kaks äärmuslikku "lollust"

Nagu ikka on tõde kusagil vahepeal. Kui palju võtaks aega, et eel- ja raieküpsed metsad tselluloosiks jahvatatud saavad? Lisaks läheb juba kaikamets hakkena piiritaha. Mets on tugeva surve all ja seda ei jätku sellise tempoga lõputult, vahepeal tuleb ikkagi saed seisma panna ja oodata kuni uus kasvab.
Koriluse osatähtsus on ületähtsustatud. Kes veel metsa läheb? Noorte maailm lõpeb asfaldi ja nutileviga.
18.02.2018 15:34
Ainuke asi on see, et sellest "tõelisest kullast" ei kipu ära elama. Nii nagu ei ole senini keegi suutnu õhust ja armastusest ära elada. Lühikeseks kipub selline elu jääma. Tegelikult on ju ka see üks äärmuslik arusaam elust kui sellisest. XXI sajandil ikka enam koopasse tagasi ju ei lähe. Ja eks need "tõelise kulla" tarbijad ju ka ise tahavad võtta sellest XXI sajandi võimalustest viimast. Miks nad siis ise ei ela oma sõnade järgi? Kõiges. Ei käi nad jala ega takustes riietes. Ja elektrit tahetakse ka ja kirjutada. Paberile. Miks nad sis sise eeskuju ei näita? Kõiges.
    18.02.2018 15:40
    Aga kas sihverplaat tahaks elada apolalüptlisel industriaalsel jäätmaal? Lühiajalise kasu nimel hävitatakse märkimisväärne hulk elukeskkonda. Metsa tuleb majandada aga nii, et sellest saaks maksimaalset kasu võimalikult kaua. Sellele ühepäevaperemehed tavalisel ei mõtle, nagu homset ei tulekski.
18.02.2018 16:08
Martin va roosaprill, tuleta mulle palun meelde mitu miljardit need metsaannid riigikassase eelneval sajal aastal kokku toonud on kah. Et nohh kas see üks euro hoiab tõesti üleval kogu muidusööjate endi (roheröökijad, lillelapsed ja muu raha nõudev aga mitte tootev kiht) armeed?
Anonüümne kommentaar
18.02.2018 16:30
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Juta Sidorova" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
18.02.2018 16:55
vot seda tahaks näha küll , kuidas nood looduslapsed tualetis kobrulehega peput puhastavad .
18.02.2018 17:19
Sellist muinasjuttu annab ikka otsida. 60 aastane kask annab ikka 200-300 eurot. Tselluloosiks läheb ikka 30-40 aastane harvendusraie puit. Pea 60 aastat saab siis veel kukeseeni korjata. Eriti tahaks näha kuidasdavi mesilased kuusikutes kaasikutes mett korjavad. Kanarbik enamasti lagematel aladel ja seal reeglina lageraiet ei tehta. Loodusturismi võiks viljeleda näiteks Endla looduskaitse alal. Praegu puudub seal turistide majutus ja toitlustus. Täiesti eluvõõrad inimesed võtavad sõna teemadel,millest midagi ei jaga.
    18.02.2018 17:44
    Paaril viimasel aastal pole kohanud ühtegi harvendusraiet . Kuhu harvester oma roomiku tõstab on ainult lageraie järel. Noored kuused lõigutakse lihtsalt roomikute alla pinnase täiteks. Seega see eluvõõras tüüp võiks enne metsas ära käia kui sõna tahab võtta!
    18.02.2018 17:47
    Tundub õigus olevat. Tartu metsandusteadlaste pöördumisest pole keegi midagi kuulnud. Praegu veetakse paberipuu lihtsalt välja. seesama puu tuleks siin ümber töödelda, mitte tegeleda kinkemajandusega nagu asumaa.
    Lisan ka teadlaste pöördumise lingi:
    http://www.pollumajandus.ee/uudised/2018...
18.02.2018 17:37
Nii ongi!
18.02.2018 18:19
Ok, metsade säästmisest on juba piisavalt jahutud, räägiks nüüd elektrist ka.
Nimelt tselluloositööstus neelab meeletul hulgal elektrienergiat- ja seda saadakse Eestis valdavalt põlevkivist. Seda me üldjuhul teame ka et mida põlevkivielekter Eesti loodusega teeb, aga sellest räägitakse vähe et elektrihind sõltub turunõudlusest. Ja kui elektriturul on suurem nõudlus, kruvitakse sellele hinda juurde. Ja see puudutab juba meie kõigi rahakotte- imikust vanurini.
    18.02.2018 19:51
    Just sellepärast ongi tselluloosi meie metsast odavam teha mujal - meie oleme oma elektrihindadega end tootmises konkurentsist välja mänginud.

    Täpselt samamoodi nagu maailma IT-hiiglased ehitavad oma serveripargid parema meelega Soome kui Eestisse - sest Soomes on elekter odavam, elektrivarustus palju stabiilsem ja muu infrastruktuuri poolest ollakse aastakümnete jagu Eestist ees.

    Eesti on "äraspidine banaanivabariik" - kust on kasulikum tooret eksportida kui seda kohapeal ümber töödelda...
18.02.2018 19:12
kui harvendusel kasutate suurt harvesteri,siis muidugi lageraie. Igale tööle vastav riist ikka. Ilusaid harvesteriga tehtud harvendusi võite näha Kaiu kandis. Suured langid on Põlva ja Võrumaal. Lõuna Eestis on kvaliteetsemad raied kui Põhja Eestis. Üle 30 aasta metsas töid teinud.
18.02.2018 21:27
Te kasutage siis minu metsa oma tõelise kulla (mee, metsaandide jms) tootmiseks, kuid makske minu metsa poealt teenitud tõelisest kullast mulle kinni minu metsa puidutootlikkus 7...8 tm/ha aastas (Vähemalt 300 €/ha aastas), kaoks kohe huvi raiuda.
18.02.2018 21:50
Ma olen oma metsast püüdnud metsasaaduste hulka hinnata. Kuna kogu mets on küps, siis on metsaalune marjataimede jaoks pimedavõitu. Mustikaid saaks maksimaalselt ehk u 3 ämbritäit (mina pole siiani üle 1 ämbritäie hooaja jooksul saanud), kui on saagikas aasta. Kehval aastal hea, kui klaasitäis. Seeni saaks vast maksimaalselt u 100 liitrit, kui kõik söödavad seened hooaja jooksul ära korjata. Aga nendest enamik on kehvemat sorti pilvikud ja viletsamad puravikuliigid (sametpuravik, kasepuravik), nii et head söögikraami on seal vähe. Mesilastele metsas suurt midagi süüa pole, sest metsa all alustaimsetik vaid hajusalt ja meetaimi ülivähe.
Tahaks näha, kuidas selle ämbritäie mustikate ja 50 liitri seentega puidutoodang kinni makstakse! Korjaja tahab ju ka midagi endale saada.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega