OECD uuring näitab, et OECD riikides on ebavõrdsus viimase poole sajandi kõrgeim. 10% rikkama elanikkonna keskmine sissetulek ületab üheksakordselt 10% vaesema oma, veel 25 aastat tagasi oli see vahe seitsmekordne. Väljaspool OECD riike on see vahe aga veelgi suurem. [1]

Globaalselt võtab olukorra kokku järgnev statistika. Rohkem kui 70% maailma elanikkonnast omab alla 10 000 dollari vara - see teeb kokku 3% kogu maailma jõukusest. Kõige rikkamad (vara alates 100 000 dollarist), keda on maailma elanikkonnast 8.6%, omavad 85,6% maailma jõukusest! [2]

Kust see tuleb?

Eelmainitud OECD statistika oli sissetulekute kohta, kuid probleem ei tulene tegelikult sissetulekute ebavõrdsusest. See ei tule näiteks sellest, et 1980ndatel oli Fortune 500 ettevõtete juhtide ja töötajate palgaerinevus paarikümne ja nüüd paarisaja, isegi paarituhande kordne [3]. Kuigi ka see on teataval määral problemaatiline, siis võrreldes sellega, millest ma siin räägin, on see üsna ebaoluline.

Ma räägin varast, mitte sissetulekutest. Ja vara mõttes räägime me kümnetest ja sadadest miljarditest. Ja me ei räägi peamiselt indiviididest, vaid hoopis peredest ja tervetest suguvõsadest. Sest varanduse puhul me räägime enamasti päritud varandusest. Sellest, et tänase päevani kuuluvad maailma rikkamate perede hulka mõned pered, kes olid maailma rikkamate seas juba keskajal (nagu Rothschildid) [4].