MARTIN TAMME: linna nõuded võidusamba ehitusloa osas on õiguslikult põhjendamatud
Tallinna linnavõimud leidsid hiljuti, et Vabadussõja võidusamba teise etapi ehitusluba ei saa väljastada enne, kui antakse projektlahendus trepi vundamendi väljakuga sidumiseks ja leitakse lahendus Komandandi teed ja kaitsealust parki ühendavale kavandatavale trepile. Tallinna linna võimalused monumenti oma kunstilise maitse järgi kujundada lõppesid aga detailplaneeringu kehtestamisega. Õiguslikust aspektist vaadatuna on kaitseministeerium aga esitanud kõik ehitusloa saamiseks vajalikud kooskõlastused ja projektid, mistõttu puuduvad linnavalitsuse nõudmistel õiguslikud alused.
Nimelt tuleb ehitusloa saamiseks esitada vastav taotlus, ehitusprojekt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 70 “Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” nõutud mahus ning tasuda riigilõiv. Kuivõrd Vabadussõja Võidusammas asub muinsuskaitse alal ja looduskaitse all olevas pargis, on täiendavalt vajalikud Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja Harjumaa keskkonnateenistuse kooskõlastused, mis on antud juhul olemas. Samba projektile on vaja ka ehitusekspertiisi, kuid seadus ei nõua selle esitamist tellija poolt ega pea ekspertiisi puudumist ehitusloa väljastamisel keeldumise aluseks.
Seega on ehitusloa andmise protsess väga täpselt reguleeritud. Ka kohtupraktika on olnud siin väga konkreetne ja järjekindel. Igal lisatingimusel, mis ehitusloa väljastamisele kehtestatakse, peab olema õigusaktist tulenev alus ning lisaks peab iga lisatingimus olema sisuliselt motiveeritud. Nii on antud juhul näiteks õiguslikult välistatud projekteerimistingimuste koostamine ja nende täitmise nõudmine ehitusloa eeldusena.
Küsimus on siin väga olulises põhimõttes – põhiseaduse §-st 3 tulenevalt peab halduse igasugusel tegevusel olema seaduslik alus. Haldusorgani jaoks on lubatud vaid see, mis on õigusaktidega tõesti lubatud. Eraõiguses on lood teised – lubatud on see, mis ei ole keelatud.
Kõik lisanõuded, mida haldusorgan ehitusloa väljastamisele seab, on isiku õiguste piirang. Põhiseadus nõuab, et igal sellisel piirangul peab olema seadusest tulenev alus. Ainult nii on isikutele arusaadav, milliste piirangutega nad arvestama peavad ja ainult nii on välditav ametnike omavoli. Kui see nii ei oleks, ei teaks keegi kunagi kindlalt, kas ja millistel tingimustel ta ehitusloa saab. Nii tekiks olukord, kus ametnik ütleb, et garaaži lubame sul ehitada siis, kui sellel on 7-meetrine torn ja 3 kollast ning 2 sinist valgustit.
Toodud printsiibid on nii olulise ja keskse tähtsusega demokraatliku õigusriigi ülesehituses, et ametiasutused ei saa ega või neid eirata isegi heade kavatsuste korral. Ehitusjärelvalve ametnikel kui headel spetsialistidel võib ju olla häid ja kasulikke mõtteid ning nendega võib loomulikult arvestada, kuid vastavate nõuete täitmist saab ehitusloa eeltingimuseks seada vaid siis, kui seadus seda lubab. Meenub juhtum heade sõpradega, kes läksid Perekonnaseisuametisse sooviga panna pojale nimeks Juss-Kaspar. Ametnik ütles aga, et pange Juhan. Õigusriigi ja demokraati printsiibi kehtivuse tõttu jookseb rõõmus ilmakodanik juba mitmendat aastat siiski ringi Juss-Kaspari nime all.
Sama lugu on ka Vabadussõja Võidusambaga. Ehitusloa väljastamise aspektist ei erista seadus seda muudest ehitisest, mille rajamiseks ehitusluba vaja on. Kui Tallinn linn isegi soovib, et tal oleks Vabadussõja Võidusamba välimuse osas rohkem sõnaõigust, tuleks muuta seadust. Ning põhiseaduslike piirangute tõttu on küsitav, kas seaduse muutmine Tallinna soovidele vastavaks üldse võimalik on.
Ehitusloa väljastamise staadiumis Tallinn linn Vabadussõja Võidusammast enam kujundada ei saa. Tallinn linn peab kontrollima samba ohutust ning muinsuskaitse- ja looduskaitse nõuete täitmist. Sellest tulenevalt on tegelikult ainetu vaielda selle üle, kas Vabadussõja Võidusamba eriline tähtsus annaks Tallinnale rohkem sõnaõigust. Õiguslikult on vastus on ühene – ei anna. Paiguti jääb mulje, et pea igaüks soovib, et Vabadussõja Võidusambast kujundatakse mingi väikenegi jupp just tema maitse järgi. Heaks näiteks on probleem elektrikapi ja sadevee restkaevu luukide väljanägemisega. Arvamust võivad muidugi avaldada kõik, ka Tallinn linn. Meil kehtib ikkagi sõnavabadus. Aga Tallinn linn peab arvamuse avaldamise lahutama ehitusloa väljastamise menetlusest.
