Matti Maasikas: 1914. aasta on Euroopas ka praegu aktu­aalne

Ennustused: eurovastased võivad saada 20% eurosaadikukohti

Arvudes on maagiat ja ümmargused tähtpäevad – 2014. aastal möödub sada aastat Esimese maailmasõja algusest – kutsuvad üldistama. Kuid praegu tõusevad Euroopas ka tõsiselt esile ehmatavad paralleelid 1913. ja 2013. aasta vahel. Sajandi eest oli maailmajagu võrdlemisi stabiilne, Balkani piirkonda arvestamata oli rahu kestnud aastakümneid. Majandus arenes nn esimese globaliseerumislaine harjal vabalt ja mühinaga. Inimeste liikumine üle Euroopa riigipiiride oli vaba. Valitsused alustasid heaoluühiskonna ülesehitamist. Suure sõja puhkemist ei kartnud eriti keegi.Kuidas katastroof sündida sai? Kellegi kuri vandenõu ja peensusteni läbimõeldud kümnekäiguline plaan ajada Bosnia serblasest terrorist nii kaugele, et ta laseks maha Austria troonipärija, millest siis hargneb sündmuste ahel kuni sõjakuulutamiseni välja? Vaevalt.

Christopher Clarki autoriteetne sõja tekke uurimus paljastab sõja algamise põhjuse juba pealkirjas: „The Sleepwalkers” ehk „Uneskõndijad”. Ilmasõja vallapäästmine polnud kellegi saatanlik plaan. See juhtus, kuna Euroopa poliitiline klass ei arvestanud tõsiselt ei sõja võimaluse, sõja reaalsuse ega sõja tagajärgedega. Lühinägelik rahulolu olemasolevaga, (mõtte)laiskus, soovimatus reageerida jne, mille hinnaks kujunes neli sõja-aastat, üle 16 miljoni surnu, üle 20 miljoni haavatu ja uue, veel koledama sõja idanema pandud seemned.