Putini arvates on USA loomas Euroopas “ohtlikku rahvusvahelist olukorda.” Venelaste reaktsioon hämmastas ameeriklasi. Kuid Venemaa jätkab survet. Lubab lasta põhja tavarelvastuse piiramise lepingu. Katsetab uusi rakette. Moskva kavatseb minna lõpuni ka Kosovo iseseisvumise pidurdamisega. Kas selline käitumine on põhjustatud Venemaa presidendivalimistest 2008. aasta kevadel?

Siinkohal on oluline meenutada, et Vladimir Putin oli see, kes kuulutas N Liidu lagunemise eelmise sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Venemaa oli eelmisel aaastakümnel nõrk ja segaduses. Nüüd on ta oluliselt tugevnenud.

Maa eliit arvab, et riik tõuseb uuesti suurjõuks - mitte relvade, vaid nafta ja gaasi abil. Putini eesmärk ongi ilmselt kaotatud alade tagasivõitmine - mitte okupeerimisega, vaid majanduspoliitiliste vahenditega. Just sellepärast häirib Moskvat raketitõrjesüsteemide paigutamine kahte riiki, mis Teise maailmasõja järel kuulusid Moskva mõjusfääri. Moskva peab neid endiselt sinna kuuluvaks.

Bushi ja Putini kohtumine seisab ees. Euroopa on aga pabinas ja isegi kritiseerib ameeriklasi. Kas Poolal ja Tšehhil on tõesti raketikaitset vaja? Kuid Euroopa Liit on seni suutnud õnneks rääkida ühel häälel ja kritiseerinud Moskva käitumist Poola ja Eesti suunal.

Lühendatult Max Jakobsoni üleeilses Helsingin Sanomates ilmunud kolumnist. Max Jakobson oli 1965-71 Soome esindaja ÜRO-s ning esitati ka Kurt Waldheimi kõrval ÜRO peasekretäri kandidaadiks, kuid Jakobsoni juudi päritolu tõttu oli N Liit ja selle satelliidid tema vastu.