Me vajame kogu Eesti presidenti
Esiteks jääb praeguse presidendivalimiste korra tulemusena valitud riigipea rahvale kaugeks ja inimesed tahaksid tunduvalt enam kaasa rääkida presidendivalimise protsessis. Teiseks ei soosi praegune valimiste korraldus debati tekkimist ühiskonnas. Lahenduseks on presidendi otsevalimine, mis annab rahvale võimaluse valida riigile parim president.
Järjest enam kostub arvamusi, et presidendi otsevalimine ei olegi nii halb mõte. Rahva huvi presidendivalimiste vastu on täna suhteliselt leige, kuid presidenti otse valides rahva kaasatus suureneks ning presidendikandidaadid ei pea endale toetust paluma erinevatelt erakondadelt, vaid otsima ühisosa Eesti inimestega. Ühtlasi jääks vähemaks erakondade tagatubade kombineerimist omale kõige mugavama presidendi valimiseks, mis on inimestele juba ammuilma vastukarva. Erakondade ülese presidendi leidmise tõenäosus kasvaks määramatult.
Tänases situatsioonis ei maksaks presidendi ühise kandidaadi kokkuleppimise osas liiga suuri lootusi hellitada. Seekord me võisime näha, et kokkuleppele jõudmine osutus ka erakonna sees keeruliseks ja Reformierakonnast tuli isegi kolm kandidaati. Rääkimata siis erakondade vahelisest kokkuleppest. Aga kui valitsusparteidel oleks näiteks piisavalt hääli Riigikogus ja president valitakse ära nende häältega, siis mis erakondade ülesest presidendist me rääkida saaksime.
Käimasolevad presidendivalimised on jõudnud valimiskogusse, mis ei ole sugugi halb lahendus, nagu püüavad näidata mõnede erakondade esindajad ning erinevalt Riigikogu avaistungil esinenud presidendist mulle see just meeldib. Valimiskogule on Põhiseaduses seoses presidendi valimistega antud Riigikoguga võrdne roll ning on võrreldes sellega isegi demokraatlikum organ presidendivalimiseks, kuna selle kandepind on üle-eestiliselt tunduvalt laiem. Lisaks riigikogu liikmetele kuuluvad valimiskogusse omavalitsuste esindajad, kellel on valimiskogu kaudu antud võimalus toetada oma kogukonda enim kõnetavat kandidaati.
Erinevalt Riigikogus esinenud presidendist olen mina seda meelt, et presidendivalimiste korda tuleks muuta ning võimaldada inimestel presidenti otse valida. Kartused võimalike erinevate seisukohtade ees presidendi ja valitsuse vahel on üle dramatiseeritud. President ei peagi valitsusele liiga mugav partner olema või jääma valitsusparteidele koguni tänu võlgu. Täna on see üks probleemidest, mille lahenemiseks on suur ootus. Olukord, kus on arvamuste mitmekesisus ja oma seisukohti tuleb põhjendada ning kaitsta ei vii mitte ebastabiilsuseni, vaid soodustab demokraatlikule riigile omast pluralismi.
Drastiline vähenemine
Hetkel on omavalitsuste esindajatel valmiskogus hea esindatus, kattes ühtlaselt kogu Eestit. Haldusreformi käigus väheneb aga omavalitsuste arv drastiliselt, mille tagajärjel kuivab omavalitsuste esindatus valmiskogus täiesti kokku. Selle tulemusena kaob ka tulevikus maapiirkondade hääl. Kahtlemata on ka see asjaolu üheks põhjuseks, miks tänane presidendi valimise kord tuleb kindlasti üle vaadata.
Kindlasti tuleb pikendada kandidaatide üles seadmise aega, mis välistab edaspidi „kandidaadi kandidaadid" ja kõik muud sedasorti staatusega kandideerijad. Esile tõuseksid konkreetselt need isikud, kelle kandidatuur on üles seatud tõsiste kavatsustega ja kes on valmis läbi tegema mitmekuise maratoni tõestamaks, et just tema on kõige sobivam kandidaat presidendi ametitoolile.
Presidendi valimine rahva poolt on kõneaineks olnud alates 1993. aastast, mil riigikogus anti menetlusse sellekohane eelnõu. Läbi aegade on presidendi otsevalimise seadustamises osalenud pea kõik erakonnad, kuid kahjuks ei ole poliitiline tahe olnud nendel hetkedel piisavalt tugev, et seda mõtet ellu viia.
President Lennart Meri algatas 2001. aastal ametist lahkudes põhiseaduse muudatuse, mis oleks seadustanud presidendi otsevalimise pidades seda mõistlikuks lahenduseks, mis annab rahvale võimaluse riigi juhtimises enam kaasa rääkida. Riigipea otsevalimist on toetanud ka Arnold Rüütel, kes pidas tähtsaks inimesi enam ühiskonna asjadesse kaasamist. Presidendi otsevalimist soovitas 1999. aastal kaaluda ka toona välisministri ametit pidanud Toomas Hendrik Ilves, kes presidendina on muutnud oma arvamust ristivastupidiseks.
Presidendi otsevalimise seadustamiseks tuleb muuta põhiseadust, mille puhul on toodud peamiselt välja, et see on keeruline, aega ja vaeva nõudev protsess, kuna nõuab kahe järjestikuse riigikogu koosseisu enamuse toetust. Samas nägime alles mõnda aega tagasi, kui kärmelt käis kohalike omavalitsuste valimise valimisea alandamine, mis eeldas samuti põhiseaduse muutmist. Nii et kindlasti ei jää põhiseaduse muutmine muutmise enda taha pidama, ennekõike on selleks vaja tahet.
Praeguse presidendivalimiste korra järgi valitud presidendist võib väga kergesti saada nn eliidi projekt, mis jääb paljudele eesti inimestele kaugeks ning ka presidendil endal võib tekkida küsimus, keda ta esindab. Lastes presidenti valida rahval, saame me kogu Eesti presidendi.
