Mees, kes puudutas hingekeeli
Täna on 150. sünniaastapäev mehel, kelle puhul väljend maa sool kõlab täpse määratlusena. See mees oli Robert Theodor Hansen. Tema tähendus Alutaguse metsade keskel asuva Iisaku ja ühtlasi Ida-Virumaa jaoks on põhjapanev. Teda on nimetatud ka Iisaku vaimseks isaks, sest ta asutas 1883 kihelkonnakooli ja oli selle kauaaegne juht.
Ajalukku ja rahva südamesse on Robert Hansen aga jäänud eelkõige emadepäeva sümboliga, lauluga "Ema süda". See ballaadiliku tõusu ja mõõnaga viis kutsub esile nii helli kui ka kaastundlikke, nukraid ja võitluslikke meeleolusid. Näiteks eesti kontrabassisolist Ludvig Juht, kes elas USA-s aastast 1934 ja saavutas seal maailmakuulsuse, mängis Hanseni viisi sadadel kontsertidel, puudutades tuhandete eesti pagulaste salajasemaid hingekeeli. "Ema süda" muutus tänu Ludvig Juhtile eestlastele omamoodi võitlushümniks nii Rootsis, USA-s kui ka Kanadas, aidates sellega kaasa eesti vabadusvõitlusele.
Luuletus "Ema süda" ilmus 1867. aastal vaba seadena ühest saksa luuletusest Lydia Koidula luulekogus "Emajõe ööbik" ja 1875 C. R. Jakobsoni "Kooli lugemise raamatus", levides kiiresti üle Eesti. Esmakordselt kõlas "Ema süda" Robert Hanseni lauluna 1886 Harjumaa laulupeol Tallinnas, esitajaks Iisaku segakoor autori juhatusel. Trükist ilmus 1890 K. A. Hermanni Laulu ja Mängu Lehes.
Robert Hansen on kirjutanud veel teisigi laule, neid me aga ei tunne. Tema kirjutatud noodikogu hävis tulekahjus, tänaseks on säilinud vaid 15 noodikirja. Iisaku Muuseumi hea algatusena ja Jaak Jürissoni kaasaaitamisel ilmus trükist laulukogumik 12 Hanseni koorilauluga. Needki väärivad tutvustamist, üks neist kõlas 25. septembril Iisakul Hanseni juubeliaastapäeva pidulikul tähistamisel. Tänu kohaliku muuseumi pere väga heale organiseerimisele eesotsas direktriss Ülle Maritsaga kujunes Hanseni päev Iisakul meeliköitvaks ja südamlikuks.
Robert Theodor Hansen 150
Sündinud: 11.10.1849
Surnud: 26.08.1912
Õppis Tallinna kreiskoolis
Töötas aastast 1868 Iisaku köstrina, pidades seda ametit 43 aastat
Asutas Iisakul kihelkonnakooli, rajas mees-, sega- ja pasunakoori, võttis nendega osa üldlaulupidudest
