Tellisime hästi suure neljakandilise tordi, peal arv 100, ja lillekimbu ning sõitsime Lääne-Virumaale sünnipäevalast õnnitlema. Tahtsime, et juubilarist räägitaks raadios ja kohale tuleks ajakirjanik, kuid sugulased ei lubanud - nii jääb ka seekord juubilari nimi nimetamata. Ta oli väga kõbus, rohis aias peenraid, kooris kartuleid ja toimetas veel ühte kui teist. Kurtis ainult, et silmanägemine hakkab tuhmuma.

Sealt tekkis mul huvi teada saada, kui palju eakaid võib Eestis olla. Sest ajast hakkasin hommikuti raadio õnnesoovidest välja kirjutama üle 100-aastaste inimeste nimesid. Ka minu kadunud memm pidas päevikuid, kuhu kirjutas üles kõik vanemad inimesed.

Alates 1988. aastast kuni oma surmani 1995, tegi selliseid ülestähendusi ka Beate Viidalepp õismäelt. Neid ülestähendusi võrreldes selgus, et Eestis on eakaid olnud rohkesti. 108 aastat vanaks on saanud Anna Reinok Sürgaveres; 105-aastaseid on seitse: Peeter Pooden ja Liisa Rand Tallinnas, Anna Västrik Tartus, Liisa Auväärt Järvakandis, Liisa Masin Võhmas, Rosalie Tugi ja Maria Kivi. 106-aastaseid on kolm: Liisa Mattis Tallinnas, August Turp Harjumaal Kurtnas, Juuli Lääne Suigus.

Aili Kogermanni kaasabil lõime fondi "100-aastane eestlane", mis andis mulle õiguse küsida pensioniametist andmeid eelmisel sajandil sündinud inimeste kohta. Kahjuks pole nimekiri täiuslik.

Kui tööd alustasin, oli Tallinnas 29 üle 100-aastast inimest, nüüd on alles jäänud vaid 9. Enamik neist elab oma sugulaste juures mugavustega korteris omaette toas. Ainult Tallinna vanim inimene, 103-aastane Olga Kirsimägi elab üksi ahiküttega 2-toalises korteris, hooldusõde käib toitu toomas ja asju ajamas. Seni hoidis rekordit enda käes Linna Leppik, endine Estonia teatri primadonna, kes suri 107 aasta ja 2,5 kuu vanuses.

Suur osa üle 100-aastastest on kõik väga kõbusad, koovad sokke, kindaid ja kampsuneid, loeavad raamatuid ja ajalehti, teevad koduseid toimetusi, pesevad oma ihupesu, koristavad tuba ja soojendavad endale sööki. Tore on neid vaadata ja kuulata, nad on väga head vestlejad ja jutustada on neil oi-oi kui palju küll noorusajast, armastusest, töö- ja sõja-aastatest. Ja ka nüüd nad ei nurise - katus on pea kohal, tuba soe, söök laual, riided seljas ja armastavad inimesed ümberringi - mida veel tahtagi. Poliitikasse nad ei sekku.

Fondil on arveldusarve Krediidipangas kood 742 a/a nr 700017 "100-aastane eestlane". Ehk leidub asutusi, organisatsioone ja firmasid, kes ei pea paljuks kasvõi mõnisada krooni annetada meie auväärses eas inimeste meelespidamiseks ja abistamiseks.

Palun kirjutada ka üle 100 aasta vanuste inimeste kohta nende sugulastel või tuttavatel: vanuri nimi (ka sünniaegne), sünni- ja elukoht, koolitee ja tööalad, laste, lastelaste, lastelastelaste arv ja sugu. Võimaluse korral saatke ka foto (üks nooremast ja teine lähiajast). Samuti kellega koos elab ja imerohust, mis nii kaua elada aitab. Kirjutage ka nendest, kes on juba meie hulgast lahkunud. Kirjad saata Helje Loopere nimele. Tallinn EE0001 Peapostkontor, nõudmiseni.

HELJE LOOPERE Fondi "100-aastane eestlane" sekretär