Merit Karise: Ka kutsekooli lõpetanu võib saada edukaks

Erialase hariduseta on Eestis 32% 25–34-aastaseid, Soomes 17%

Mulle on meelde jäänud ühe „Aktuaalse kaamera” lõpp, kus teismeeas poiss ütleb umbes nii: „Kui lähed mingisse kutsekasse, saad köögiabiliseks ja seal oled terve oma elu. Aga kui lähed gümnaasiumi ja ülikooli, siis on suurem võimalus advokaadiks saada.”

Selles lauses peitub üks Eesti ühiskonna tugevaid vaikimisi hoiakuid: kutseharidus on neile, kellest ei saa n-ö tegijaid. Kui hästi õppiv laps ütleb kodus, et tahaks gümnaasiumi või ülikooli asemel kutsekooli minna, on lapsevanema vähim reaktsioon kulmukergitus, enamasti järgneb idee mahalaitmine. Gümnaasiumi ja ülikooli õppima minek on per se õige ja hea, Eesti ühiskonnas loetakse seda märgiks, et tegu on tarku valikuid tegeva noorega.