Selles lauses peitub üks Eesti ühiskonna tugevaid vaikimisi hoiakuid: kutseharidus on neile, kellest ei saa n-ö tegijaid. Kui hästi õppiv laps ütleb kodus, et tahaks gümnaasiumi või ülikooli asemel kutsekooli minna, on lapsevanema vähim reaktsioon kulmukergitus, enamasti järgneb idee mahalaitmine. Gümnaasiumi ja ülikooli õppima minek on per se õige ja hea, Eesti ühiskonnas loetakse seda märgiks, et tegu on tarku valikuid tegeva noorega.