Merko Ehituse AS-i esindaja advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid nõuab Eesti Posti ja Merko Ehituse vahelist tehingut meedias kommenteerinud riigikogu liikmelt Urmas Reinsalult avalikku vabandust.

30. jaanuaril räägiti saates “Foorum” riigile kuuluvate äriühingute nõukogudest, üks saatekülalisi oli ka riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Urmas Reinsalu. “Avaldasite ETV-s 30.01.2008: “Kõik me lugesime, kuidas Eesti Post andis magusa kinnistu Merkole nii-öelda õiguse eest Merkol ehitada sinna hotell. (…) Küsimus on selles, et vaieldamatult sai riik väga kõvasti pügada,”” seisab Leon Glikmani allkirja kandvas kirjas Reinsalule.

Merkot esindav advokaadibüroo, mille osanike hulka kuulub seni veel ka eile õiguskantsleriks kinnitatud Indrek Teder, on oma kirjas ära toonud isegi täpsed sõnad, mis Reinsalu peaks ütlema “Foorumi” saates täpselt samal kellajal, mil ta lausus oma eelmise hinnangu.

Glikman leiab Reinsalule saadetud kirjas, et tegemist on nii halvustava ja vale faktiväitega kui ka ebakohase negatiivse väärtushinnanguga. “Kinnistu andmine Eesti Posti poolt meie kliendile on väljamõeldis. “Riik sai väga kõvasti pügada” tähendab väidet selle kohta, et tegemist oli ebaausa tehinguga, mille käigus sai riik kahju ehk jäi adekvaatsest kompensatsioonist ilma. “Pügada saamine” ei ole selles kontekstis võimalik muudmoodi, kui teise poole aktiivse tegevuse teel – “pügamise” ehk teise poole pahatahtliku petmise vormis. Meie klient on käitunud aga seaduslikult ega ole kellegi õigusi rikkunud,” kirjutab Glikman kirjas Reinsalule (kirjaviis muutmata – toim).

“Juhime teie tähelepanu sellele, et avaldajaks loetakse vastavalt seadusele ja riigikohtu praktikale nii allikat kui ka väljaandjat. Seega on meie kliendil õigus valida kostjat või esitada nõue mitme kostja vastu.”

Selle lausega antaks justkui mõista, et kohtusse võidakse kaevata nii Reinsalu kui ka rahvusringhääling, kus riigikogu liige sõna võttis.

Tõsine nõue

Reinsalu möönis, et on sattunud tõsise nõude subjektiks ning siin kerkib esile kaks küsimust.

“Glikmani saadetud avalduses kasutatakse ka kohtumenetluse termineid, nagu näiteks sõna kostja. Sellest võib johtuda, et Merko võib mind oma advokaadi kaudu kohtusse kaevata,” arutles Reinsalu.

Erilist muret teeb Reinsalule aga see, et kirjas peitub viide ka sellele, et riigikohtu praktika järgi võidakse siis justkui ka rahvusringhääling kohtusse kaevata. “Seepärast, et mina olen rahvusringhäälingus oma arvamust avaldanud,” täpsustas Reinsalu.

Kirjas viitas Glikman ka sellele, et põhiseadus annab “meie kliendile (Merkole – toim) subjektiivse õiguse nõuda valeväidete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas nad on kahju tekitavad”.

“Kui te oleks üles näidanud mõistlikku hoolsust asjaolude välja selgitamisel, ei oleks te valeandmeid esitanud. Selgitame teile, et kinnistut ei ole Eesti Post meie kliendile andnud. Merko Ehitus AS omandas hoonestusõiguse aastal 2001, makstes selle eest 13,1 miljonit krooni. (…) Kõigil oli võimalik konkursil osaleda. Enampakkumise puhul saab juttu olla vaid turuhinnast.”

Reinsalu sõnul tugines ta “Foorumis” öeldus avalikele allikatele – Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi artiklitele.

“Pärast kirja saamist lugesin uuesti üle nii artiklid kui tutvusin ka Eesti Posti ja Merko tehingu dokumentidega. Mu seisukoht on ühene – oma väärtushinnangust taganemine on tõe ja õiguse tagurpidi pööramine.

Seega ei saa ma oma sõnadest taganeda. Eesti Posti toonane tegevjuhtkond ei täitnud oma hoolsuskohustust teatud tehingute osas, mis puudutasid Eesti Posti ja Merko vahelist hoonestusõiguse omandamist. Vajadusel olen valmis oma väiteid kaitsma ja tõendama ka kohtumenetluses,” kinnitas Reinsalu.

Reinsalu ei tagane

“Eelistame kummutava avalduse tegemist samas allikas, kuid vastuvõetav on avalduse tegemine ajalehtedes Postimees või Eesti Päevaleht, samuti avalikkusele kättesaadava pressiteate tegemine. Kui teete kummutava avalduse, on meie klient valmis oma nõuded teie vastu lõpetama ja teie seadusest tuleneva kohustuse täidetuks lugema,” seisab kirjas.

Reinsalu kinnitas, et tema oma väidetest ei tagane ning on valmis neid kaitsma ja kohtus tõendama. “Tegu oleks tsiviilvaidlusega ning Merko saaks nõuda valeväidete ümberlükkamist. Ja väiteks muutub see küsimus, kas riik sai pügada või mitte. Seega iseenesest oleks sel kohtuotsusel oluline kaal,” leidis Reinsalu. Tema sõnul muutuvad aga Merko motiivid küsitavaks juhul, kui teda nüüd kohtusse ei kaevatagi. “Mis kaalutlustel see kiri mulle siis saadeti?” küsis Reinsalu.

Hotellihoone endisel Eesti Posti kinnistul

•• Detsembris avas Tallinna kesklinnas postimaja kõrval uksed pealinna uusim ning edevaim hotell Nordic Hotel Forum. Veel mõni aasta tagasi kuulus osa maast, millel asub praegu hotell, Eesti Postile ning kui kõik oleks sujunud esialgsete müügitingimuste kohaselt, võiks ka Eesti Post naabriks olevalt luksushotellilt tulu teenida.

•• Merko saaga maa saamiseks algas vahetult enne 2000. aasta lõppu, mil meedias ilmus teade postkontori kinnistu hoonestusõiguse enampakkumise kohta. Pakkujale seati kohustus rajada seitsmekorruseline teenindus- ja büroohoone üldpinnaga 13 000 ruutmeetrit ning koguinvesteeringu summaks pidi olema ligikaudu 150 miljonit krooni. Samuti oli pakkumise võitjal kohustus anda kasutusse võetud hoonest “kinnistu omaniku (Eesti Post – toim) omandiks kaheksa protsenti hoone üldpinnast”. 2136-ruutmeetrise ala hoonestusõiguse alghind oli 10,4 miljonit krooni.

•• Ainsana soovis konkursil osaleda Merko Ehitus, kes pakkus Eesti Postile 10,55 miljonit krooni ja lubas oma pakkumises anda Eesti Posti omandiks ehituse käigus kujunenud kõigi kulude maksumusega kaheksa protsenti hoone üldpinnast. Ühehäälselt selle pakkumise heaks kiitnud Eesti Posti nõukogu vaatas aga napilt kuu aega hiljem hoonestusõiguslepingu projekti, milles olid tingimused juba veidi muutunud. Vaid mõni kuu hiljem, 2001. aasta mais notari juures sõlmitud lepingus pole Eesti Postile antavast pinnast enam sõnagi, selle asemel räägitakse “pinna kasutamisest tasu eest”.

•• Seega sai Eesti Post selle asemel, et eeldatavalt 150 miljonit krooni maksvast hoonest kaheksa protsenti endale saada, õiguse seda pinda turuhinnaga rentida.


Kommentaar

Leon Glikman

advokaat, Merko Ehituse esindaja

Nõue oli saadetud üksnes härra Reinsalule, mitte aga pressile. Kuna asi on meist sõltumatutel asjaoludel meediasse jõudnud, siis selgitan, et  härra Reinsalu väitis otsesaates, et Eesti Post andis magusa kinnistu Merkole, millega riik olevat saanud kõvasti pügada.

Selgitasime härra Reinsalule, et tegelikult omandas meie klient kinnistu avalikult väljakuulutatud enampakkumisel ja turuhinnaga, mis välistab kahju tekitamise riigile.

Seadus paneb temale valeväite kummutamise kohustuse. Rahvusringhäälingu vastu pole meil mingeid nõudeid kunagi olnud ja me ei kavatse neid esitada.