Metsateadlane: lageraie järgne mets on ikka mets, tahad või ei taha
On tore et nii paljud inimesed Eesti metsade käekäigu pärast huvi tunnevad. Kahju ainult et igasuguseid valearusaamisi ja möödarääkimisi nii palju on. Täiesti uskumatu on vajadus leida ühine arusaam ka küsimuses, mis on mets. Kui mõningate asjade ja protsesside defineerimine on keeruline, siis metsaga see nii ei ole. Metsal on selgesti mõistetav ja üldtunnustatud definitsioon, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Ometi on metsa definitsiooni on viimasel ajal meelevaldselt väänatud ja nõnda palju möödarääkimist tekitatud.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Forest Europe (46 Euroopa riigi ja Euroopa Liidu metsandusalase koostöö kogu), Euroopa Komisjon, Eurostat ja Euroopa Keskkonnaagentuur defineerivad metsa nii: “Mets on maa-ala, mis suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast, või puud, mis on võimelised selle künnise antud alal saavutama.” Mets ei hõlma maad, mis on kasutusel põllumaana või linnamaana. Teisisõnu: lageraie järgne mets on samuti mets.
See definitsioon ei pruugi kõigile meeldida, kuid sellele vaatamata ei saa metsa oma huvidest lähtudes ümber defineerida ja öelda, et metsastatistika valetab. Selline tegevus ei aita kuidagi arutelu metsanduse üle edasi viia ega too ka metsadele mingit kasu. Eesti metsadele on kasu sellest, kui inimesed, kellele mets korda läheb, end metsateadusega rohkem kurssi viivad. Nii saab metsade jaoks midagi reaalselt kasulikku ära teha.
