Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
15.06.2018 16:58
Kus see enam mets on, kui puid ei ole? Siis peaks stepp ja tundra ka mets olema.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    15.06.2018 19:02
    Rongi- vöi bussiaknast küll näinud neid suuri lanke. Samuti alatasa voorivaid palgikoormaid. Ikka rohkem sinna sadama poole.
    Pole metsateadlane. Ometi on selge, et see on viga, kui langid paiknevad nii lähestikku, et tegelikult on üks suur hiigellank. Körvuti asetsevatel lankidel ei tohiks uut tsüklit alustada kohe, ka mitte lähiaastatel, vaid nt nii 10 aastat hiljem.
    15.06.2018 21:28
    Loodusehuvilisena ja sagedase metsaskäiana ei nõustu sellega . On suur erinevus, kõndida segamini pööratud raielangil või sajaaastases männikus.
    15.06.2018 23:40
    Tõelisi raie välju saame alles hakata nägema. Vana metsaseadus oli väga hea tegelt (aru ma ei saa miks seda muudeti - õigemini saan küll, tööstus maksis kinni selle seadusemuudatuse), kuna ei lasknud lanke väga tihedalt ja kiiresti ühe koha peale paigutada. Olid suhteliselt karmid pindala nõuded (laiem kui 100m lank kuni 3ha), kitsastel suuremad pinnad, kuni 7ha'd, lisaks veel uuenemata aladel oli 100m nõue teisest uuenemata alast (hunnik pisikesi raied summeriti kokku, kui olid üksteisele lähemal kui 100 ja oli ka 3ha piirang neil jne).
    Täna kehtiv lubab ühe lennuvälja teise kõrvale teha - peaasi, et 15 meetrine riba vahel püsti oleks:P Kuigi kehtivad ka ühes ringpiiris pindala nõuded on teoreetiliselt võimalik raiuda ka näiteks 10, 25 või ka 100 ha suuruseid lanke (praktikas siiski pigem erand suurem kui 10 hektarit, kuna sellist ühesugust metsa, mis ühe eraldisena saaks pindala piiranguta raiuda, annab tikutulega otsida. Aga ka neid ikka on.
15.06.2018 17:08
kui ta arvab et kui metsa ei ole siis ei ole aga tal peas kasvab mets ja arvabki et mets olemas
15.06.2018 17:11
Teadlane on tark ja saab aru, et raha on raha ja ei pea just alati ausat tööd tegema, et palk välja teenida. Ka kinnimakstud mula eest saab sama raha. Lage plats on mets! Mida rohkem metsa lõigata, seda rohkem hapnikku! Mida suurem solgitehas, seda puhtam vesi!
Ja nii edasi...
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    15.06.2018 18:11
    Mul hakkab iga kord paha, kui loen mõnest rumalavõitu kommentaarist sõna "ruulib"...
    15.06.2018 21:35
    Noh tark sa kindlasti ei ole,sest ei oska artiklitki lugeda.Seal metsateadlane tsiteerib maailmaorganisatsioonide definitsiooni metsale,mitte ei mõtle seda ise välja ja ei tõlgenda mida iganes.Nii palju võiksid enne kommenteerimist omale selgeks teha,aga oled ilmselt üks nendest harimatutest rohelistest ja puukallistajatest ja nüüd tuli välja,et elementaarse kirjaoskusega on teiesugustel samuti ülisuuri probleeme.
    15.06.2018 22:31
    Ei ole vaja teadlasi ja maailmaorganisatsioone , et teha vahet segi pöörstud raielangil ja sajaaastasel männikul. Palju asju on kinni mingis mõistes, sõnakõlksus millega lollitada või rahustada ûldsust. Vaadake elu ja ümbrust oma silmadega, mitte ärge ajage näpuga tarkade ridu. Eesti metsad on löögi all, fakt.
15.06.2018 17:12
Siin peab mingi suurem filosoofia taga olema, sest mina sellele väitele pihta ei saa! Või on see mingi pahupidi luule? Kui seda metsa ees ei oleks? Lageraie tuleb ära keelata. Mets ei ole vaid puud! Mine, metsateadlane, ja näita karule või põdrale oma lageraiutud metsa ja räägi neile, kuidas nad peaksid seal elama!
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    15.06.2018 22:35
    Jah, lageraided meeldivad põtradele toidu pärast aga kas see jääbki põhjenduseks ? Raiume metsa sest põtradele meeldib? Arulage. Elas põder ennegi .
    15.06.2018 23:22
    põdrale ei meeldi raielank, põdrale meeldib see, mis seal kasvab ja see, et sellele saab nii kergesti ligi.
    raielank ei meeldi kellelegi.
    16.06.2018 02:16
    Kirjutasin selle kommentaari, teades juba ette, et tuleb keegi ja piuksatab- aga põdrale meeldibki raielank! Võib-olla tõesti meeldib talle seal korraks läbi kalpsata, aga ma räägin jätkusuutlikkusest. Missugusele loomale meeldiks oma peret luua lagedal platsil, kus pole ei mingit privaatsust, ei mingit kaitset? Mingi väike loom saab ehk hakkama, aga suur uhke põder ei mahu varsti enam sellesse nn metsa ära. Natuke kahju pole või?
15.06.2018 17:17
2017 aastal vingus saag 120.000 hektaril. See on pool Saaremaad. Kokku on maarjamaal 1.500.000 hekterit metsa. Sama tempoga on 13 aasta jooksul kogu mets “majandatud”. Kaasaarvatud võpsik. Siis tuleb metsale 50 aastane “nõukaaeg”...
15.06.2018 17:25
polegi lagesaagimises, vaid selle jaotuses. On kuritegu, kui lagedaks saetakse lank langi kõrval, mis sest et paariaastaste vahedega, ikkagi on kilomeeter lagedat. Vaja on sellist saagimiskava, et kõrvallankidel ei saeta metsa lagedaks enne 8...12 aastat. Saagimisväärne mets on liigiti alates 60-st aastast, seda võib vabalt ka pikendada, et langid oleks vahelduvalt metsased.
Samuti peaks teede ja põldude äärde jääma rida puid ja põõsaid. Saetud lankidele aga jätta 10-12-st puust koosnevad salud, mitte üksikud puud. Kui puu kasvan metsa sees, siis pole ta enam nii sitke, et seista vastu tugevale tuulele. Küll suudab seda ääreskasvanud puud. Salu aga tekitab ise uue tuulekaitse. Praegu on selgelt näha, kuidas pooled allesjäetud männid on poolest tüvest maha murtud. Kas metsamehed siis seda ei tea?
Ise 50 aastat tagasi metsas tööd tehes saime sellised asjad ruttu selgeks, praegu aga juhivad metsahävitamist lipsudega ametnikud Tallinnast ning neile on tähtsad arvud ja preemia.
    15.06.2018 21:38
    Mingil moel on sul ka natuke õigus aga natuke. 50 aasta tagune tarkus ongi see mis oli 50 a tagasi. Siis kargasid kärnkonnad lehma nisa otsa piima imema ja sõid peenralt maasikaid ja kana põlv oli ka tagurpidi ja Stalin ruulis.
    Hetkel soovitan mõnel metsateemalisel koolituspäeval või seminaril käia. Need on tasuta. Ainult jälle ikaldus - teel seminarile jääb tee äärde nii mõnigi metsamajanduskava järgi lagedaks raiutud lank. NB! - tee äärde!
    15.06.2018 22:13
    See pole probleem, et allesjäetud puudest osa ruttu maha murdub. Sest erinevas lagunemisastmes lamapuitu on raiejärgses noores metsas vaja. Samuti ei ole probleem kõrged kännud ega rohked raiejäätmed. Need on elupaikaideks Ka need on elupaigad väga paljudele liikidele, mis sellest et need ei ole nii tuntud ja nunnud nagu lendorav.
15.06.2018 17:32
Tànu sellistele rumalatele,àrapetvatele terminitele toimubki metsade hàvitamine .Vàidetavalt on metsa kùll olgu kas vòi poole meetri kòrgune vòi vòsa.
15.06.2018 17:34
Statistika järgi on meil kaks korda rohkem metsa kui esimese vabariigi ajal ja me ei peaks üldse paanitsema aga kisa käib taevani. Ise kahtlustan, et selle hüsteeria taga on erametsaomanikud, kes metsa müügi osas riigiga konkureerima peavad.
    15.06.2018 19:47
    on selles, et osa metsa kunagi ei lõigata! sest raske on ligi pääseda ning väljavedu läheb kalliks. Meil on odavalt ka mujalt metsa võtta, sellepärast see lagestamine silma paistabki. Vaadake kaarte, soodes ja seal ääres pole üldse lagendikke, küll aga on neid kõrvuti mitmes heas kohas lausa kilomeetrite kaupa.
    15.06.2018 22:16
    Lisaks ligipääsmatusele ei langetata ka kaitsealustes metsades. Välja arvatud siis, kui just langetamise abil saab kaitstavate liikide elutingimusi parandada. Sest ülla-ülla - sugugi mitte kõik haruldased looma ja taimeliigid ei suuda puutumatus metsas ellu jääda.
15.06.2018 17:43
See ikka nagu rohkem METSAMAA definitsioon, mitte metsa definitsioon.
Lagejraie järgne mets ei vasta sellele tingimusele 10% katvus või selle saavutamiseks vajalik puude olemasolu. Enamasti raiutakse raie käigus ka järelkasv.
Lisaks veel see, et Eestis on metsa nõudeks kas siis min puuliigi arv/ha ja min kõrgus või suuremate puudega nõutud minimaalne täius (30%). Kui on alla selle, siis on lage metsamaa ala. Ehk siis peale raiet on 3-5 aastat tegemist lageda metsamaaga meie seaduse mõistes. Euroopa mõistes, seni kuni uuendustööd tehtud (võib võtta ka 1-2 aastat et sellele nõudele vastata).
Samas ei taipa, mis seda teadlast hammustas, et püünele tahtis pääseda???
Metsateadlane on ka väga lai mõiste:P
    15.06.2018 21:39
    Seda minagi, et "metsateadlane" ei tee vahet metsa ja metsamaa vahel.
    Eks ta ole vast sama palju metsateadlane kui keegi Vakra enda arvates loodusteadlane oma kolme aasta keskkonnakorralduse haridusega.
    15.06.2018 23:32
    Tegelikult ongi ikka päris metsateadlane... 2x magister ja doktor veel pealekauba. (milles täpselt tema tugev külg on ei viitsinud hakata süübima).
    Aga nende liiga haritutega ongi see häda, et lähevad väga filosoofiks kätte ära, kuna silmaring on liiga lai, siis sirge silmavaatega asju ongi raske näha.
    Teooria võib ju kõva taga olla, kuid kui ikkagi juba definitsiioonide tasemel demagoogiat tehakse (a'la kuskil mujal on selline asi ka mets) siis...
    Aga mets on mets - metsamaa ja puud. Noor mets on metsamaa ja noored puud. Metsamaa ja kännud - ei ole mets. Isegi Veiko Eltermani väide , et 1 aastane mets on mets on pädevam (selleks, et oleks 1 aastane, peab olema tehtud istutus või külv või siis võrse tekkeline uuendus) selle doktori omast, kus peale lageraiet on mets kohe mets - olenemata kas ja mis seal tegelikult on.
    Maakategooriatest pikemalt seletama ei hakka (ehk siis kuidas metsamaast saab muu maa või põllumaast metsamaa - ehk siis mets) aga selleks on samuti oma reeglid paika pandud - põllumaale istutatud kultuur ei ole automaatselt mets ja metsamaa jne.
    17.06.2018 09:48
    Vot kui hing ja süda ja kriitiline meel ei ole paigas, siis võib olla kasvõi 10 kordne magister või phd, tulemus on ikka katastroof.
15.06.2018 18:21
Need metsateadlased vöiks paari aasta tagant oma kabinetist väljas käia ja seda nähtamatut metsa otsida.
15.06.2018 18:52
See on suur loll,kes arvab,et ka tema on kõige targem.
See,kes arvab,et mahanüsitud metsa asemele kasvanud võpsik,
mida nimetatakse lollitamise eesmärkidest lähtuvalt ka metsaks.
ei ole tüngateadlik.
Ja seda eriti Eestis olematu tüngateadlikkuse taustal.
Hoopis kasulikum kui millegi tegemine, on millegi väga olulise tegemata jätmine.
Hoopis raskem kui millegi tegemine on millegi väga olulise tegemata jätmine.
Kui ma jätan tegemata puude maha nüsiminise selleks,et mõni monopol,
näiteks kasvõi Stora Enso, saaks sellest toota kõigepealt haisu ja alles siis tselluloosi,siis Lutti saab kõigepealt kätte tselluloosi ja alles siis lõhna,
mida ei saa nimetada enam haisuks.
Kõige lihtsam odavam ja üldkasulikum on lõhnava nanotselluloosi isekasvatamine,sest koos praktilise tüngategevuse ja koos ausate praktiliste
ja kaubanduslike lahendustega funktsib isetegemine ka vähese taskukapitali kasutamisel 100% laenu-võla-vangla-maksu-aktsiisivabalt .Sellise tüngateadusega ja ka pankade,monopolide ja poliitlontruste arvates ka sigadusega tegelevad tüngateadlikud kutid,näiteks kasvõi Lutti.
Lutti repertuaar lihtsalt odaval kiirelt ja isegi teaduslikult raha tegemiseks on
miljardilise investeeriguga tselluloositehas ehitamise taustal:
* Bacterial NanoCellulose Characterization
* Bacterial NanoCellulose Aerogels
* Bacterial cellulose Paper Electronics.
* Nata de Coco Industry in the Philippines,Vietnam, Thailand, and Indonesiaa
* Algae Nanocellulose
Praeguseks , s.o. alates veebruarist 2018,ca 35 ... 38 eurot alustamiseks ja tegutsemiseks ja müügiga
laenu-võla-vangla- maksu-aktsiivabalt, pean kohe raha kätte saama vähemalt
50 .. 60 X rohkem,sest ma olen väga ahne ka oma vähese viitsimise korral.
15.06.2018 19:06
Ja veidi veel trendi- ,brändi- ja tüngateadlikule kutile.
Kui käite vannis 2X kuus,siis saate ka Teie tselluloosi kasvatada vannis nii,
nagu näiteks kasvõi Londoni naistüngsepp Suzanne Lee.
Googeldamiseks
* Wikipedia - Nanocellulose
* Grow Your Own Microbial “Leather” in Your Kitchen (DIY Tutorial)
* [PDF]kombucha “leather” - Public Lab
Kui robustsed nipid ja trikid on käpas,siis puudub ka vajadus vaevata
ennast küsimusetega, mis on mets ja kui kehv on n.n." PUIDU RAFINEERIMISE TEHASEST "SAADUD NANOTSELLULOOS,sest ka kõige kesisemates värkstoa tingimustes saate valmistada kõrgtenoloogilidi kvaliteetvidinaid
( Märksõnad Body Armor,Bendable Batteries,Flexible Electronics jne.)
15.06.2018 19:36
Purukspommitatud linnad on ikkagi linnad.
Metsateadlase mahapõlenud kodumaja on ikkagi maja...!?
15.06.2018 19:37
Oluline tehnoloogilie ja rohke raha tegemise puänt on ka see,
et Eestis omakasvatatud mikrobiaalne / bakteriaalne nanotsellululoos
on ma kvaliteedilt üüratult parem,kui Filipiinidel või Indoneesias
kookospiimal kasvatatud Nata de coco ( Wikipedia - Nata de coco),
rääkimata USAs või Kanadas mahanüsitud puudest saadud tselluloosiga ,mida
lisatakse ohtralt näites kasvõi McDonaldi jäätisse.
15.06.2018 20:15
Sellest need arvutus vead tulevadki, et lage ja raiutud metsa loetakse palgi metsa pähe...!!!
Puude juurde kasv jah... aga seal võtab aega terve inim põlvkond 60 - 70 a et seda saab uuesti palgi metsaks lugeda...
Praegused suured metsa tulekahjud on ka tekkinud tänu lage raietele...!!! Kus oksrisu on nii kuiv ja ohtlik kui säraküünal...
15.06.2018 20:23
See on päris tore tegelikult. V6tame koga metsa ruttu maha. Ja mets ikka alles. Aga kuidas metsloomdega ? Siis neid päriselt enam pole aga teoreetiliselt v6iks nad ikka ka ju alles olla. Peab veel välja mõtlema teooria põhjavee olemasoluks kui fosforiiti kaevama hakkavad.
15.06.2018 21:08
Lageraie järgne mets pole enam mitte mets, vaid on metsamaa.
15.06.2018 21:11
Metsanduse uus terminoloogia:mets ilma puudeta ongi nüüdsest mets.
15.06.2018 21:19
Milleks metsa ülemaailmse definitsiooni järgi meil defineerida. Eestlastel on kultuuriliselt ja ajalooliselt hoopis teised tunded, arvamused metsast.
Oletame näiteks, et teemegi kogu Eestis lageraie. Kas pärast seda on siis artikli autori arvetes normaalne väita, et 50% meie territooriumist on metsaga kaetud?
15.06.2018 21:28
Ma ei suuda rohkem rumalusi lugeda täna.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega