Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 ... 5
27.06.2018 19:28
Teeks nii, et seekord kommenteeriks ainult need kel ka endal metsa on.
Oman 40ha.
    Näita vanemaid (35) Laadin kommentaare...
    29.06.2018 15:43
    metsamaastik kujundataks Sulle meelepäraselt, siis tuleb saada maaomanikuga kokkuleppele
    keegi: Põhiline vaidlus käibki, et lageraied riivavad-hävitavad inimeste õigustunnet ja paikkonnast arusaamist, looduspilti ja paikkonna kujunemist mitme inimpõlve jooksul. Kõigest miski metsamajandajast puukallistaja kiire kasu ahnitsemise nimel tehakse lageraieid. Ollallaa, kui lihtne on stepirahva arusaami omandada.

    Püsival kujul rahvale lähedastes kohtades tuleb metsa kasvatada ja tegelikult see ongi raske ülesanne, pole uudiseks aga kuidas teisiti hoitakse enda keskkonda... Kas lageraietega just enam silma jäävates paikkondades? Mu jutt ei ole jäägitult lageraie vastane aga siin peab tasakaalukaks jääma. Just inimeste elukohtade piirkonns ja kuskil ka vahetus läheduses peab ka loodus st. mets käe-jala juures olema. Inimpõlvede paikkonnatunnetus ja väljakujunenud arusaam loodusest käib põhiliselt meil Eestis koos metsaga ja loodust tunnetatakse metsa kaudu. Avar lage väli on miski sissesõitnud rändrahvaste kultuur ja meie kiidame aga takka ja ometi ma pole lageraiete vastane. Kuid kuskil peab tasakaal leidma metsa juures seda metsa mitteomanud elanikkonna ja metsaomaniku vahel. Enamikus kohas on metsaomanik riik ise.
    29.06.2018 15:49
    to Õlle Õllesson
    keegi: Olen küll ulme-näiteid toonud, et hommikul ärgates teadvustame järsku: Tallnna vanalinna polegi. Kas siis on Lasnamägi saanud Eesti pealinnaks? Tervikuna nähakse ja ajalooga kujuneb üks koht omaseks. Nii ka metsaga, mis kasvab mitmeid ja mitmeid inimpõlvi kuskil inimeste läheduses ja järsku teda enam pole. See on tselluloosiks või seebiks keedetud mõne rikkuse jahija heameeleks. :D
    29.06.2018 16:00
    Vist käis kunagi idee läbi riigimets ja riigi metsamaa erastada. Oh õudust. Mis tolle jobuga siis ette võetakse... :DDDDDDDD .... DDDD
27.06.2018 19:32
Mina müüsin oma jõgeva metsa maha.
Nüüd on lagedaks tehtud.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    27.06.2018 22:28
    Tubli. Peaks ka oma metsa ära müüma. Vast tuleks lapsed Eestisse tagasi. Vabariigi. algusaastail oli 25% Eestist metsa all, nüüd 52 % .
    28.06.2018 00:37
    Söör krat: Mina müüsin oma jõgeva metsa maha.
    keegi: Nüüd oled ilge rikas. (Metsa müügiga rikkaks saanud - naerukoht.) Püsimetsa majandamisel (kui võimalik) ei jätkuks sul aega siin kommenteerida aga ehk raha tuleks ja mets ka alles.
    28.06.2018 10:42
    Hei kratu!
    Ja nüüd proovi toestada, et sina oled Eesti patrioot.
    Alkoholi pärast on sinul pidev vingumine, esivanemate metsa müüd maha on koik eestipärane.Konts oled!
27.06.2018 19:33
Kõii kes vähegi süvenenud numbritesse ja teavad mis metsades REAALSELT toimub, nende jaoks on need teadlased hullemad kui bolsevikud. Häbi teil olgu, limukad!!!
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 09:49
    nõukaajal käis aktiivne lageraie ja nüüd on tol ajal istutatud või isekülvi teel uuendatud metsad raieküpseks saanud. ma ise olen kooliajal hektarite kaupa lankidele metsa istutanud, nüüd on need metsad juba vanad. järgmised 10-15 aastat raiutakse palju, siis tuleb jälle pikem paus, kuni uued metsad on raieküpseks saanud.
    28.06.2018 17:21
    LAGERAIE ning ÜMARPALK SADAMASSE - otse SOOME! Omamaised väärindustehesed - ISEGI UURIMA EI HAKKA!
    28.06.2018 17:32
    LAGERAIE ning ÜMARPALK SADAMASSE - otse SOOME!
    keegi: Noh niipaljukest on seesinane maaülikool neid saekaatri omanikke (pollid ja kohavad jne..), sekretäre ja metsa valdkonna riigiametnikke õpetanud, et palgist ikka tehakse saematerjali.
27.06.2018 19:33
huvitav kuidas saab olla lageraie metsa uuendamise parim lahendus ? langetame 100 suurt puud, nt kuuske, mändi. istutame asemele sama palju noori puid. nädalaga langetasime 100 puud, 20 aastat kasvavad uuesti suureks. loll jutt ju, et see on parim asi. langetame maailma kõik puud ja istutame uued, siis kükitame kõik 20-30 aastat ilma puiduta.
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 04:07
    xx: Puud on taastuv loodusvara, mitte inimesed. Kust üldse tuleb see puukallistajate komme puid ja inimesi samastada?
    keegi: Kes kallistab puid? Puukallistajateks määratled sina inimesi ja sellest võtavad ka su lapsedki õppust nagu mõnitades. Inimeselt rebida hingestatud vaatleja omadused ära ja mitte seda kanda väljaspoolsetele nähtustele üle siis pole puidul isegi rahalist väärtust. Pole ka metsas kasu saamist ja näiteks seenel käik ning marjade korjamine on inim-bio-robotile motoorne käte liigutamine - hingetu tülpunud elu. Mets on elukeskkonna osa ja paikkonna määratleja, kuigi lageraie muudab maastikku ja seega looduspilti ning kaotab orientiirid - need on hingestatud omadustega seotud. Sinusugse vaade metsale kaotaks isegi rahalise mõtte või väärtuse. Võta nüüd kinni: kes siin puid kallistab? Kas tõesti pole võimalik metsa majandada nii, et "puude taga näeks ikka metsa mitte hingetut maailma"? Ma ei oskagi teisiti mõelda.
    28.06.2018 09:54
    metsamajandaja järglasi värdjateks nimetades ei pea sa ennast temast mitte ainult paremaks, vaid kõige-kõige targemaks maailmanabaks. loodetavasti hakkab sul mingil õndsal hetkel oma jutu pärast piinlik.
    28.06.2018 15:30
    metsamajandaja järglasi värdjateks nimetades ei pea sa ennast temast mitte ainult paremaks, vaid kõige-kõige targemaks maailmanabaks. loodetavasti hakkab sul mingil õndsal hetkel oma jutu pärast piinlik.
    keegi: Metsaärikas või sel eesmärgi kasvataja või massraiet soosiv tüüp nimetab mind puukallistajaks siis märgistatakse teisi oma võimu järgi - värdjalikkus. Rääkige asjast ja ilma hinnanguteta. (puukallistaja-puukallistaja-puukallis taja-puukallistaja)
27.06.2018 19:33
Kah 40 + ha. ja 20 aastat omamiskogemust. Paraku ühevanuselist kuusikut turberaiega saab ainult solkida. Ürask kohe seljan. Erivanuselist segametsa saab valikraidena ka kasvatada.
27.06.2018 19:34
Lageraie puhul kaovad pohlad, seened, mustikad jms. Püsimetsana need ei kaoks.
27.06.2018 19:34
Metsa kasvatatakse kirve abil
27.06.2018 19:35
Tõsi -- juhul, kui metsa vaadelda ainult kui puitu ja rahaks konverteeritavat ressurssi. Kui vaadelda seda kui ökosüsteemi ja pealegi esteetilist ja kultuurilist väärtust, siis on pisut teine teema.
27.06.2018 19:36
Eesti NSV ajal raiuti aastas 4 miljonit tihumeetrit, nii aastakümneid, praegu raiutakse aastas 12 miljonit, ja nii mitmeid aastaid. Enamus tihusid raiutakse riigimetsadest. RMK on aastakümneid tegutsenud riigimetsades nagu rüüstaja ja röövel, juhatus on heldelt makstud + preemiad. Kes seda on lubanud? Poliitikud muidugi, kes on istunud RMK nõukogus. meie kõigi ühine vara on hävitatud, sest uus mets kasvab vähemalt 60 aastat.
    Näita vanemaid (6) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 07:10
    Ei noh , eks see valitsuse jutt on õige et haritud inimesi meil vähe. Eriti metsandusega tegelejaid . Kui endal ei jagu siis tooge no aafrikast mõni pagulane pukki - pidid ju teised hirmis haritud olema, saab meile ka asjaliku metsamehe.
    28.06.2018 09:58
    ilma rahata saab ka süüa tõesti. prügikastist. ma loodan, et linnavurled hakkavad ka millalgi aru saama, et maal ei jookse toit iseenesest ja tasuta taldrikule.
    28.06.2018 18:28
    Miks prügikastist? Metsas on marju ja seeni.
27.06.2018 19:37
Kes veel ei oska teha lageraiet, tuleks õppida Saaremaal Võhmal elavalt Heli Speek. Pole vaja olla omanik, pole vaja maksta maamaksu jne. Lihtsalt võltsi volikiri oma nimele, võta keskkonnaametist luba ja asi ants. Omanikud pidid olema lollid, kellega pidi hakkama saama.
    27.06.2018 21:49
    Võltsitud volikirjal on ka selle värdja isikukood: 44805150276. KIrjutada ja nõu küsida võib ka kirjalikult aadressil: Kase talu, Võhma küla.
    28.06.2018 07:52
    Kui sünniaastat vaadata, siis kasutatakse vanurit tankistina.
    28.06.2018 12:17
    Ilmselt jagatakse konsultatsiooni telefoni teel. See peaks huvitama paljusid, kuidas võtta maha omaniku metsa võltsitud paberitega. Tel.54509838, 4570672.
27.06.2018 19:37
kulla kartulikallistajad,
ärge tulge mulle sügisel rääkima et ma oma kardulipõldu veel paara aastat suuremaks kasvataks !
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 14:38
    ma hakkan sinu targa jutu peale sügiseti kartulit valikulselt võtma
    keegi: Järjepanu aastaid Ilma tulu saamata ei saa püsivalt metsa kasvatada. Minule jõudis alles EV taastamise järgselt kohale, et metsas tehakse lageraieid. Riigikorra muutus andis maa koos metsaga tagasi aga nüüd ollakse metsast ilma ja raha ka ammu on otsas. Songermaal kasvab küll päris suur padrik, kohati rägastikuga aga saadud raha eest (metsaomanikud suured rikkad ju) ei suvatseta isegi harvenduslikku raiet ette võtta. Kus see raha jäi?

    Püsivalt kasvava metsa hooldamisega, kui inimesel on vähekenegi tahtmist oleks mets alles ja ehk teenitakse tulugi. Nüüd teenivad tulu lageraietega metsaomanikest puukallistajad ja puukallistajatest tehnikumi õpetajad (need artikli autorid - miskid järjekordsed teadlased) keelitavad ilgelt keerulist ja töömahukat metsamajandusviisi uuesti kasutusele võtta. (kartulit võetaksegi valikuliselt valmimise aja järgi)
    28.06.2018 15:34
    Järjepanu aastaid Ilma tulu saamata ei saa püsivalt metsa kasvatada.
    keegi: Lisas. Kui nii tegutsetakse aastaid ja kümneid aastaid siis nii on võimalik metsast ka tulu saada ja loodushoiuga tegeleda. Kuid meil on kasulik mets maha müüa ja siis ollakse küll natuke aega rikkad.
    28.06.2018 20:57
    meil on kasulik mets maha müüa ja siis ollakse küll natuke aega rikkad
    keegi: Jagage see saadud nuts 80 aasta peale ära, noh võibolla on pudelikorjajast veidi suurem kuu tasu. Metsaomanik põline rikas... :)
27.06.2018 19:37
Sõda pole midagi muud kui inimkonna efektiivne uuendamine..
27.06.2018 19:42
Aga kas peab siis kogu metsa korraga uuendama? lageraiega saame kultuurmetsa kus tuhendete liikide asemel on kümned liigid. Looduses peab tasakaalu jaoks olema ka vana metsa, muidu lihtsalt surevad meil paljud liigid välja. Kas tegu on metsateadlastega või raieteadlastega???
    Näita vanemaid (6) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 00:41
    See "eesti ajal oli metsa poole vähem" on juba ammu ümber lükatud. Sel ajal loeti metsaks ikka õiget metsa. Igasugune metsheina ja -karjamaad metsaks ei loetud, tänapäevase arvestuse järgi oleks need täieõiguslikud metsad. Sama soode ja rabadega, mis moodustavad suurema osa sellest, mida sina loed "rangelt kaitstud metsaks" Rääkimata sellest et tolleaegne möödistemine oli ikka midagi muud kui tänapäeval. Sood ja raba ei ronitudki möötma, metsa alla läks kirja see mis möödetud ja mille kohta kindel teave oli olemas üle 5 meetri kõrguste puude kohta hektaril. Täna Eestis kasutatav metsa definitsioon, erineb muide oluliselt ka rahvusvahelisest määratlusest. Meie metsastatistika on poliitikute arusaamadest, aga mitte metsauurijate arusaamadest lähtuv.
    28.06.2018 11:31
    Ei ole seda metsade pindala kahekordistumist võrreldes sajanditagusega keegi eriti veenvalt ümber lükanud. On erinevaid arvamusi, kus kohati aetakse segamini maakasutus ja maakate. Maa kasutusotstarve võib olla näiteks elamumaa, heina -, põllukultuuride - või metsa kasvatamine või loomade karjatamine. Aga karjamaal võib olla tihe puu- või põõsarinnerinne ja ka alepõllud olid suurema osa ajast kaetud puittaimestikuga. Nõmme linnaosa majad Tallinnas asuvad samuti üsna tiheda puurinde all.

    Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik, kirjutab arhiividokumentide põhjal selle aasta 9. jaanuari Maalehes, et: "1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 0,95 miljonit hektarit ja see moodustas vabariigi üldpindalast 20,5%". See on maa, mida kasutati metsa kasvatamiseks ja mis hõlmab ka metsata metsamaad, aga ei sisalda arvatavasti hõreda puu- ja põõsarindega maid, mida kasutati karja- või heinamaana.

    Metsaregistrist (2017. aasta algus) saame päringuga korraldatud metsamaa (1,63 miljonit eraldist pindalaga 2,07 miljonit ha), millel kasvavate puistute täius on üle 30% (jätame välja lagedad alad ja harvikud), kogupindalaks 1,71 miljonit hektarit. Puistute pindalaks nii metsakorraldusega kaetud kui katmata metsamaal on statistilise metsainventuuri järgi (Aastaraamat Mets 2016, tabel 1.5.1 Puistute pindala muutumine 1958–2016) meil praegu 2,14 miljonit hektarit. Kui sellest näiteks ka 0,1 miljonil hektaril mahajäetud viljakamatel metsastunud põllumaadel (need on mõnede arvetes võsametsad) Euroliidu toetuste najal kiiresti rapsipõllud tehtaks, siis see pilti oluliselt ei muuda ja võrreldes sajanditagusega on meie metsade pindala kahekordistunud.
    28.06.2018 22:35
    Mulle meeldib alati, kui peale adekvaatset faktidega kommentaari pole ühtegi internetitarga vastulauset
27.06.2018 19:45
paljudes lageraie kohtades kasvab kõik muu peale metsa, kas sellele on mingi kontroll.
27.06.2018 19:50
Täiesti uskumatu on vaadata seda lollust ja ajupesu, millega teadusmõtlemist nn rohelisemaailmavaatelised tapavad.

Me ei ela kuskil Lihavõttesaarel, kus tuul ilma metsata mulla ookeani puhub. Kui metsamaa jääb metsamaaks, siis noorendikus lisandub puitu potensiaalis rohkem kui kõdumetsas. Ja pole vaja rohkem üle mõelda. Tegelt pole teadustki tarvis. Mine jaluta ja vaata lihtsalt.

Heina niitmise võiks ka ära keelata. Sitikatel pole elukohta jne. Kuid vastupidi. Puisniite niidetakse regulaarselt mitu korda aastas, et liigirikkust arendada.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    27.06.2018 23:02
    Lageraiet ei tehat kord 100 aasta jooksul vaid tihedamalt.
    28.06.2018 00:19
    Kuusk kasvab 150 aastaseks, mänd 300 - metsakeeniuste ja -maffia jutu järgi aga on "40 aastaselt raievanus käes" ja "50 aastaselt mädaneb raudselt juurepessu kätte ära". (NB! Need keeniused jätavad mainimata, et juurepess levib just suviste raietega harvesteri ratastel metsast metsa ja see on põhjus, miks lageraiumata jäetud aga harvesterist räsitud naaberpuud peatselt mädanema hakkavad...).
    28.06.2018 00:23
    ..ikka sündind idikad
27.06.2018 19:50
Nüüd siis Rmk palgal juba teadlased?Siristavad,seda,mis rmk-le kasulik?
    27.06.2018 22:14
    RMK plaanimajanduslikku lageraiete plaani on asunud toetama nõukogudeliku kasvatusega "metsateadlased", kelle olemasolu ripub ära metsafirmade musta äri õigustamisest.
    28.06.2018 00:22
    Artiklist võib lugeda, et "teadlane" nimetas RMKd küündimatuks, oskamatuks, kuna oskajaile oleksid ka muud raieliigid sobilikud. Sama "teadlase" arvates mets=palgipõld, kuna muud elu ta seal näha ei oska
27.06.2018 19:50
saklased tegid omal ajal samuti lageraiet juutide seas, geenide uuendamiseks.
27.06.2018 19:50
Kõige efektiivsem uuendamise viis? Äkki on siis "uuendamine" ise saatanast?

Põletame kodu maha, et seda uuendada.
Vahetame naist (meest), et perekonda uuendada.
Hülgame oma lapsed, et...

Uuendamine = revolutsioon, aga tahaks nagu evolutsiooni...
27.06.2018 20:00
Lageraieteadlased ajavad ikka oma joru.Tundub et RMK sponsoreeritud teaduskonnast haridus omandatud.Mis kõige hullem seal ei õpetata vist üldse muud kui seda kuidas metsast tankiga üle sõita.Keegi ei ütle mis saab metsloomadest,lindudest,kogu ökosüsteemist....ahjaa,see kaldub vist emotsioonide valda.Rumalatele inimestele tehakse lihtsalt selgeks,et mets ongi selleks,et mingid puupead saaks selle raha vastu vahetada ning siis oodata 70 aastat,et uus kasvaks.Nii lihtne ongi meie rahva ühisvara üle otsustada,et kogu meie mets on "majandusmets" mille saab lõdvalt ja karistuseta maha ärida,kõik on kinnimakstud seadustega tagatud..Keda te lolliks teete,härrased!
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    28.06.2018 16:04
    Just need kõige agaramad looduskaitsjad ja rohelised ei tea isegi nii elementaarseid asju. Ja jauravad veel kuidas põlismets on see liigirikkaim
    keegi: Paluks vähemalt ühte lausetki liigirikkuse kohta, milline siis võib olla vanas metsas ja milline on püsimetsas ja milline on lageraie eesmärgil metsas. Too oma tarkus nüüd ühe lausega esile, puukallistaja.
    28.06.2018 17:02
    Just need kõige agaramad looduskaitsjad ja rohelised ei tea isegi nii elementaarseid asju. Ja jauravad veel kuidas põlismets on see liigirikkaim
    keegi: Tallinna kopatanud mutt võib arvata, et on metsanduseala õppimise järgselt targaks saanud. Ometi käib iga inimene omi mõtetega looduses ringi (kooliõpetaja, müürsepp, taksojuht, muusik, arvutispets jne :D jne...) ja ei vaatle metsa teadliku pilguga aga nii suurtest muutustest saab iga-üks aru... Kui temale omaseks saanud ümbrus on kadunud, rääkimata muudest taimestikust metsaalusel maal, järel on songermaa.

    Maamajade ja maakodude läheduses on metsast lageraie-massilise raie järel tühi auk siis sinu koolipingimula (või mõni nädal kuskil ürgmetsa piirialal "maaülikooli" ei midagi tehes labrakat pidades) mula "elementaarsusest" väärib veidi teist juttu... Koos nende õpetajatega.
    28.06.2018 21:20
    just need kõige agaramad looduskaitsjad ja rohelised ei tea isegi nii elementaarseid asju
    keegi: Just põhiline meelehärm ongi selles, et lageraied on väga massiliselt paikkondade maastikupilti muutnud. Ja siis ei tohi rääkida, et võibolla 20-30 aasta pärast on noorendik uuesti seal kasvamas - inimene elab aga tänases päevas. See ongi põhiline lageraiete vastasus olnud.

    - Ja muidugi looduse hävitamine on see samuti. Sestap eestlasele ongi mets loodus (nagu sünonüüm) ja loodusesse pääs peab olema käe-jala juures. Muidu pääseme ainult prügistatud maantee äärde, tolmusele tänavale jalutama kuni siis eratee keelumärgini...

    Metsas jalutamine, jooksmine, oma mõtetega koos olemine, ka aja maha võtmine ei pea ainuüksi kuskil looduspargis kättesaadav olema... Kopitanud Tallinna muti kombel, korra autoaknas välja kiikav pilk ja ehk suure vaevaga laudteel jalutades. Inimeste elukohtade lähedal peab mets püsivalt kasvama. (Rääkimata veel seesugusest mõttest, ronitakse juba otse looduskaitsealadele lageraieid läbi viima. Mis tähendab, et Eestis on kvaliteetse puidu varud otsas. Võite ka oma metsaala õppetoolid kaotada, sest need on oma töö teinud. Mets koos puudega on kohe nii ära kallistatud.)
27.06.2018 20:03
Muu maailma metsateadlased räägivad natuke teist keelt. Mets ei ole ainult puud, vaid terve ökosüsteem. Iga totaalne masinatega ülekäimine on metsavastane kuritegu. Uute puude istutamisel taastuvad ehk küll puud, kuid mitte nende all kokkulitsutud pinnas, mis on välja kujunenud paljude sajandite jooksul. Lõpuks taastubki sellest mingi tehispuistik või puuistandus, aga seda ei saa enam ökoloogiliselt terveks metsaks nimetada.
1 2 ... 5
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega