Harvardi professorid Marco Iansiti ja Karim Lakhani avaldasid Microsofti abiga hiljuti esimese laiaulatusliku uuringu digitaalse muutumise kohta.

Uuring näitas, et digitaalne muutumine ei ole juhtidele ainult väljakutseks, vaid loob suure võimaluse - ettevõtte digitaliseerimisse investeerimine toob ka kasu. Vaatlused näitavad, et digitaalsete muutustega kaasa läinud ettevõtted ("digitaalsed liidrid") toimisid paremini kui organisatsioonid, kes sel alal maha jäid ("digitaalsed mahajääjad").

Iga edukas ettevõte on tehnoloogiaettevõte

Üldiselt näitas uuring, et kolme aasta keskmiste võrdluse põhjal oli juhtival 25% ettevõtetest 4% suurem keskmine netosissetulek ning 18% suuremad brutomarginaalid kui mahajääjatel. Samal ajal olid keskmised kulutused IT-le ja IT-taristule põhimõtteliselt samad - 3,5% liidritest ettevõtetel ning 3,2% mahajääjatel. Nii et summad, mida kulutati, ei ole kuigi erinevad. Erinevused seisnesid aga strateegilistes kulutustes andmevara osas, mis avaldasid äritegevusele maksimaalset mõju. Samuti selles, kuidas tehnoloogia ja andmete kasutusele võtmine ettevõtte tegevusmudelit edukamaks muutis.

Uuring tõestas, et digitaalseks ettevõtteks olemine ei seisne vaid mingi tehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmises, see on hoopis mõtteviis ja lähenemine, mida äriliste probleemide lahendamisel kasutatakse. Mitmeid traditsioonilisi tööstusi hakkavad ilmselt neljanda tööstusrevolutsiooni uuendused häirima, kuid kõik tööstused on digitaalseks tulevikuks valmis. Tänapäeval on iga edukas ettevõte tehnoloogiaettevõte - mitte tingimata oma põhitegevuses, IT-lahenduste pakkujana, kuid lõigates tehnoloogia kasutamisest maksimaalset kasu ning veelgi enam, kasutades pilvelahendusi.

Ülemaailmses tegevjuhtide küsitluses vastas 86% küsitletutest, et usuvad, et tehnoloogia muudab nende ettevõtet enam kui ükski teine globaalne trend ning et nad peavad seda oma esimeseks prioriteediks.

Väikeettevõtted ei muretse automatsiseerimise pärast

2016. aasta lõpus kogus Microsoft andmeid 13 000 väikeettevõttest 19 riigis. Andmed kombineeriti etnograafiliste süvaintervjuudega kahekümnes väikeses ettevõttes, kümnes Euroopa riigis. Analüüs näitas, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tahavad keskenduda oma kirele ja oskustööle. Nad ei juhi vaid majandust, vaid näitavad teed ka sotsiaalses vallas. Ajal, mil hiljutised arengud robootikas, tehisintellektis ja masinate õppimisvõimes muudavad radikaalselt ka ärimaastikku, on just väikesed ettevõtted need, mis näitavad uut tulemuslikkust, mida annavad töömeisterlikkus ja kvaliteet.

Väikeettevõtted ei muretse automatiseerimise pärast, vaid on rõõmsad selle üle, et nende õlult võetakse ära paljud igavad ja üksluised ülesanded.

Uuring näitas, et 50% väikeettevõtetest ütles, et "digitaalseks minek" tähendas nende jaoks monotoonsete ülesannete, nagu kliendisuhete haldamise protsessi, äritegevuse ja turuandmete analüüsi ja muu taolise, laiendamist. Nad ei muretse automatiseerimise pärast, vaid on rõõmsad selle üle, et nende õlult võetakse ära paljud igavad ja üksluised ülesanded. See vabastab omakorda rohkem aega, et tegeleda klientidega suhtlemisega või oma kire ja oskuste arendamisega. Lausa 78% küsitletud ettevõtetest arvas, et tehnoloogia säästab nende aega, 72% ütles aga, et see lisab paindlikkust.

Varem tähendas tootlikkus seda, et sul oli õigel ajal õige tööriist ning oskasid seda kasutada. Tänapäeval võib iga töövahendi "pilve" abil õigeks tööriistaks muuta kui ühendada tehnoloogia igapäevaste ülesannetega, et tuua pakutavates toodetes välja parim ja luua klientide jaoks seeläbi täiendavat väärtust.

Eestis on juba positiivseid näiteid

Ka siinsamas Eestis võib juba täna tuua positiivseid näiteid digitaalsest muutumisest. Näiteks Creditstar Group AS, kes pelgalt paari kuu tulemuste põhjal saab öelda, et pilvepõhise rakenduse Azure Machine Learning kasutuselevõtuga, on nende tehtavate positiivsete laenuotsuste osakaal kasvanud märkimisväärselt ning seda kõikide sihtturgude lõikes.

Ka Eesti kui riik on hea näide sellest, kuidas digitaalne muutumine võib maailmakaardile tuua asutuse, mida muidu loetakse väikeseks. Nagu Euroopa parim IT-juhiks tunnistatud Taavi Kotka on öelnud: "Me usume absoluutselt parimate riigiteenuste pakkumisse ja seda kõige efektiivsemal võimalikul moel." See on mõtteviis, mis peaks käima kaasas ka kõigi teiste ettevõtetega - soov pakkuda kõrgeimal tasemel teenuseid kõige efektiivsemal moel.

Peaaegu kõik Eesti ettevõtted on väikesed või keskmise suurusega. Eriti siis kui vaadelda neid globaalses võrdluses, ning neil on võimalus olla digitaalses muutumises esirinnas. Eesti on riik, mida tuntakse juba praegu üle maailma digitaalse pioneerina. Nüüd on aeg ka ettevõtetel riigile järele jõuda.