Link kopeeritud!

Mida alkoholiuuring päriselt ütles: pärast aastaid langustrendi pöördus alkoholi tarvitamine mullu jälle tõusule

 (96)
Mehed pingil
Foto: Andres Putting

Nõukogude ajal ilmestas olematute saavutustega hooplemist ütlus: „Möödunud aastal seisime kuristiku serval. Tänaseks oleme astunud suure sammu edasi.“ Sotsiaalministeeriumi värske pressiüllitis eestlaste alkoholitarbimisest on samas võtmes esitatud hea harjutus oma funktsionaalse kirjaoskuse testimiseks. Mis seisneb tegelikkusest ilusamate sõnade taga?

Kirjutasin saabunud teksti lahti ilma ideoloogiliste prillideta. Originaaltekstile on lisatud kursiivis alternatiivne, kuid samadele arvudele tuginev tõlgendus. Huvitavaid nüansse leiab igaüks küllap veel isegi.

Uuring: Alkoholi tarbimismahud pole aastaga oluliselt muutunud

Uuring: Pärast aastaid langustrendi pöördus alkoholi tarvitamine mullu jälle tõusule

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, mida on 0,08 liitrit enam kui tarbiti aasta varem. Kõigi elanike kohta oli see näitaja 2017. aastal 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal".

Pärast seda, kui alkoholitarbimine oli võrreldes 2010. aasta 10 liitriga elaniku kohta langenud mullu 8,56 peale (14,4%), asusid Eesti elanikud möödunud aastal jälle rohkem vägijooke kummutama.

Samal teemal:

2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit (+0,7%), millest kanged alkohoolsed joogid moodustasid 3,6 liitrit (-2,7%), sh viin 2,2 liitrit (-5%), õlu 4,3 liitrit (+2,4%), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6%) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4%).

Eriti kiiresti kasvas kõrgeima maksutõusu üle elanud õlle tarbimine, tõustes aastaga ligi kaks ja pool protsenti. Ainuke langus tuli alkoholivastase võitluse prioriteetide seast välja jäänud kange alkoholi, eriti viina arvelt.

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Seejuures on 2016. aasta kohta esitatud tarbimisnumbrid korrigeeritud vastavalt täpsustatud statistikale varasemast suuremaks (+0,3 liitrit).

Joomise tõus olnuks veelgi kõrgem, kui poleks korrigeeritud eelmise aasta võrdlusbaasi. Uuringus selgitamata põhjustel kirjutati üle-eelmise aasta kääritatud jookide tarbimisele nii palju otsa, et saadi kogu 2016. alkoholitarbimine 0,3 liitrit suuremaks. Ilma statistiliste trikkideta kujuneks eestlaste joomise kasvuks tervelt 3,7%. See teeks tagasi ligi veerandi sellest, mida ilma erakorralise sekkumiseta 2010. aastast saavutatud.

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.

Samal ajal, kui kodumaine joogitööstus kaotas - toodang vähenes näiteks õllel 14,4%, kasvas välismaalt kaasa ostetud alkoholi kogus lausa uskumatuna kõlavad 240%. Juba 35% Eesti elanikest käib alkoholi soetamas Lätit. Seejuures vähenesid ka kogused, mida turistid Eestis kaasa viisid - aastane langus - 16,5 protsenti.

„Eesti elanike alkoholitarbimine on liialt kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriistakast, kus on väga mitmeid tööriistu ja hinna tõstmine läbi aktsiiside on vaid üks alkoholipoliitika tööriist," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Nüüd on selge, et see meede on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele."

Loe veel

Nii lükkas uuring ümber ka eelmise töö- ja terviseministri Jevgeni Ossiovski süüdistused, justkui oleks kõrges hinnatõusus süüdi kaupmehed. Nii kallines õlu kauplustes 17,4%, aga pidanuks kõrgema maksumäära tõttu tõusma 19,6%. Nõnda tuleb välja, et kaupmehed vähendasid vastupidiselt eksministri väidetele oma müügimarginaali.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. „Alkoholitarbimise vähendamiseks on vajalik tervikliku alkoholipoliitika järjepidev elluviimine ja seda me ka teeme," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Alles möödunud nädalal jõustusid alkoholireklaami muudatused, mis vähendavad nende reklaamide atraktiivsust. Samuti oleme laiendanud ravivõimalusi ja viime ellu tegevusi ka teistes alkoholipoliitika valdkondades."

Tarbimine oli aga aastaid selges ja ühtlases langustrendis ilma täiendavate meetmetetagi. Ühe karmi alkoholipoliitika tulemusena selgus, et kange salaalkoholi tarbimise määr on oluliselt kasvanud - kui 2016. aastal moodustas kogu salaalkohol veel keskmiselt 27% illegaalse alkoholitarbijate kange alkoholi tarbimisest, siis 2017. aastal juba 48%. Seejuures langes salaviina hind madalamale isegi 2015. aasta tasemest.

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Tänaseks on tervikliku poliitika üks sambaid, maksustamine, üle igasuguste mõõtmete proportsioonidest väljas. Lahjema alkoholi (õlle) aktsiiside absoluutkõrguses ületavad Eestit Euroopa Liidu maadest vaid Soome, Iirimaa, Suurbritannia ja Rootsi. Kangema alkoholi puhul liigub Eestist ettepoole veel Belgia. Arvestades elanikkonna sissetulekuid on tegemist kaugelt kõige kõrgemate aktsiisidega terves euroliidus.


Uuringuga saab igaüks ise lähemalt tutvuda siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare