Mihkel Raud: Seadus, mis teeb Eesti õnnelikumaks
Ta tegi seda, sest on õnnetu inimene. Miks ta õnnetu on, ei oska teda tundmata arvata. Kuid õnnelik inimene ei rebi asju puruks, ei räuskle anonüümses kommentaariumis ega sõima teisi sotsiaalmeedias. Seda teeb õnnetu inimene.
Perekonda, mille liikmed on õnnetud, ei muuda õnnelikuks see, kui teisel perekonnal õnnelik ei lasta olla. Vastupidi. Ma arvan, et ühe inimese õnn aitab õnnelikum olla ka teisel.
Kooseluseaduse ümber toimuv arutelu on tegelikult debatt õnnest. Ja õnne puudumisest. See on diskussioon õnnelik ja õnnetu olemisest. Kooseluseadust möödunud aastal vastu võttes andis riigikogu paljudele inimestele võimaluse õnnelik olla. Ma olen neid inimesi näinud, nendega rääkinud. Neil on seda seadust tõepoolest vaja. See seadus aitab neil tõepoolest õnnelik olla.
Meile on väidetud, et samasooliste partnerite õnn teeb erisoolised partnerid õnnetuks. On kinnitatud, et homoseksuaalsete inimeste partnerlust seadustades hävitas riigikogu heteroseksuaalsete inimeste partnerluse šansid õnneks. Mina arvan, et saja inimese õnn aitab õnnelikum olla tuhandetel.
Rohkem kui tehniline
Praegu riigikogus menetletavad kooseluseaduse rakendusaktid on ühest küljest selgelt tehniline eelnõu. Kooseluseadus hakkab järgmise aasta algusest kehtima ning selle rakendamiseks on vaja 85 seadust kooseluseadusega kooskõlla viia. Ei midagi enamat, ei midagi keerulisemat, ei midagi põhimõttelisemat.
Poliitiliselt oleks loomulikult turvaline selle tõdemusega ka piirduda. Rääkida pikalt, et olgu see kooseluseadus selline nagu ta on, kindlasti mitte täiuslik, kindlasti ühiskonnas palju pingeid külvanud, aga nüüd on meie ees tehniline eelnõu ja ainult tehnilisena tuleb seda ka käsitleda.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on see debatt aga fundamentaalse tähtsusega. Me ei kavatsegi silmi maha lüüa ja võimaliku poliitilise punkti kaotamise hirmus eelnõu tehnilisuse taha varjuda.
Vastupidi. Me usume, et möödunud aastal vastuvõetud kooseluseadus on ei midagi vähemat kui epohhiloov. Ta on suur ja julge samm avatud ja kõikidest oma kodanikest võrdselt lugupidava Eesti suunas. Sellise Eesti suunas, milles sotsiaaldemokraadid - ja me usume, et valdav enamus Eesti inimesi - elada tahavad.
Ja seetõttu peame me vältimatuks, et riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtaks. Me peame elementaarseks, et siin saalis kinnitatud seaduste järgi on Eesti inimestel võimalik elada. Sest mis kasu on riigikogust või tema poolt vastuvõetud seadustest, kui need hakkavad küll kehtima, kuid mille igapäevane rakendamine on võimatu.
Rakendusakte mitte vastu võttes käituksime me kui kinnisvaraarendaja, kes on kliendile maja valmis ehitanud, kuid keeldub võtmeid üle andmast, sest ettevõtte juhatuse koosseisus on toimunud muudatused ning uuel juhatusel on majaga uued plaanid. Nimelt on otsustatud ta maha lammutada, mis sest, et sinna sisse kolima pidanud pere on mööbliga juba uue kodu ukse taha jõudnud.
Taas peredest rääkides - mitmed häälekad kooseluseaduse vastased üritavad monopoliseerida pere defineerimise õigust. Nad teavad väga täpselt, mis on pere ja mis ei ole. Nad raiuvad kaljukindlalt, et pere tohivad moodustada ainult mees ja naine. Et minu head sõbrad Karola ja Anni ei ole pere, mis sest, et nad ise usuvad, et on. Mis sest, et nad on teineteisega õnnelikud.
Kutsun ka teid üles õnnelik olema!
