„Üks läbiv arvamus seisneb selles, et NATO laienemine on olnud halb, see olevat provotseerinud Venemaad ning suurendanud ohtu Euroopas,“ kirjutas Mihkelson oma ajaveebis.

„Kui poleks olnud NATO laienemist Balti riikidesse, oleks kõik olnud hoopis rõõmsam, rõõsam ja rahulikum. Nii arvavad Chosmky taolised fantaseerijad. Ilmselt usuvad nad sedagi, et kui Lääs poleks asunud "flirtima" Gruusiaga NATO liikmelisuse üle, poleks Venemaa kunagi Gruusiat rünnanud,“ jätkas ta.

„Soovmõtlemine on kena. See on turvaline maailm. Selles puuduvad erinevad toonid. Vastasel korral ei teostuks ükski unelm. Kuid tegelik elu on keerulisem ja üldse mitte nii mehaaniline, nagu Chomsky käsitlusest välja paistab,“ kirjutas Mihkelson.

„Chomsky unustab muidugi, et Eesti ja teised Balti riigid on olnud oma demokraatlikus valikus vabad liituma ühe või teise julgeolekuruumiga. Ka ei näi ta anarhistina uskuvat, et stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine on võimalik just nimelt demokraatlike ja õigusriiklusele põhinevate ühiskondade koostoimel,“ lisas ta.

„Ja mis peamine, Chomsky ei kipu aru saama Venemaa arenguloogikast. Süüdistada üksnes väliseid tegureid on lühinägelik ning tegelikke allhoovusi eirav. See on sama naiivne, kui pidada Müncheni sobingut 1938. aastast suureks rahutegemise katseks,“ arvas Mihkelson.