Mikko Lagerspetz: soomlased proovivad hätta sattunud riikide abistamise juures näha suuremat pilti

Kuigi hätta sattunud euroala riikide abipaketid on Soomes kõvasti poleemikat tekitanud ja poliitmaastikku arenguid suunanud, näevad paljud soomlased nõrgemate riikide pigem abistamises Euroopa ühtsuse proovikivi, leidis ühiskonnateadlane Mikko Lagerspetz.

-Nii Soome kui ka Eesti parlament peab lähiajal otsustama osalemise Euroopa finatsstabiiluse fondis (EFSF). Kui palju Soome avalikkus tähtsustab kogu seda hätta sattunud euroala riikide abistamise teemat?

Väga tähtsustab. Ka enne valimisi olid ju need teemad tugevalt päevakorral ja kindlasti avaldas see mõju ka valimistulemustele.

-Kas saab öelda, et Soomes on teema olulisem kui Eestis või vastupidi?

Võib-olla isegi ei ole nii, et ühel poole on tähtsam. Eestis on see teema natuke hiljem üles kerkinud, kuid viimasel ajal on see palju jutuks olnud.

-Soome on olnud hättasattunud riikide abistamisega seoses üsna kapriisne. Näiteks on nõudnud lisatagasi, kas see on soomlaste puhul ootuspärane käitumine?

See on tingitud üsna suurel määral valimistulemustest ja koalitsiooniläbirääkimistest.

Sotsiaaldemokraadid olid ju need, kes kõige rohkem leidsid, et sellised tagatisi tuleks leida ja seda lubadust, mida nad avalikkusele andsid, on nad asunud ka täide viima. Samas kui praegu hinnata seda saavutatud tulemust tagatiste osas, siis tundub, et need tagatised midagi väga konkreetset lõpuks ei anna. Pigem jääb see ehk selliseks formaalsuseks.

Mingis mõttes on see selline valitsuse „näo päästmine”, eriti Jutta Urpilaise jaoks, kes peab neid läbirääkimisi pidama ja sotsiaaldemokraatide seisukohta kaitsma.

-Kas saab üldistades öelda, et suurem osa soomlasi ei tahaks, et nende riik abipakettides osaleks?

Ei oska öelda seda. Mulle tundub, et Soomes on natuke rohkem sellist vaadet ELi ja euroala kui terviku seisukohast. Eestis viimasel ajal arvutatakse kokku, et mis see kõik maksma läheb ja miks seda maksta tuleb, kuid samas on Eesti on ELi kontekstis pigem saajapool. Ei tasu seda ehk vaadata eraldi kogu ELi poliitikast.

-Seega ei tohiks see olla üllatav, et Eesti osaleb säärastes abipakettides?

Eesti ühines euroalaga ja selles mõttes on see kindlasti ootuspärane. Ja kui hakata kokku arvutama neid kasusid, mida EList ja eurost saadud ning vaadata seda vastutust, mis nüüd kaasneb, siis Eesti jaoks jäävad asjad ikkagi pigem plussi poolele.

-Kui võrrelda eestlaste ja soomlaste suhtumist päästepakettidesse, siis kas saab öelda, et soomlased on kuidagi leplikumad ja ei loe igat senti või ei saa selliseid üldistusi teha?

See diskussioon on Soomes ehk natuke laiem ja võetakse pisut rohkem arvesse kogu Euroopa situatsiooni. Võetakse asju mitte ainult Soome panuse seisukohast, vaid pisut suuremalt.