Miks häirib Venemaad Eesti Euroopa Liidu eesistumine?
Euroopa Liidu eesistumine nõuab igalt riigilt erilist vastutustunnet ja eeldab, et tema riigiaparaadi töö muutub märksa efektiivsemaks. Teisalt annab eesistumine võimaluse riiki Euroopas jõuliselt esile tõsta ja tuntumaks muuta. Iga riik püüab eesistumise jooksul näidata oma unikaalset eripära ja probleemide lahendamise meetodeid. Sellest, kui efektiivseks need osutuvad, sõltub kokkuvõttes, kui palju ahvatlevamaks riik investoritele ja turistidele muutub.
Nagu teatatakse ametlikes dokumentides, pakub Eesti Euroopale tasakaalufilosoofiat – tasakaalu tuleb hoida ürglooduse säilitamise ja pideva uuenemise vahel, saavutades samal ajal edasiliikumist digitehnoloogias. Põhilised neli eesmärki on sõnastatud nõnda: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, kaasav ja kestlik Euroopa.
Kõik see kõlab üsnagi optimistlikult, ehkki Eesti poliitikutel seisab selle aasta lõpuni ees vajadus haarata härjal sarvist raskete Euroopa probleemide lahendamise nimel. Üks olulisemaid ülesandeid on ohjata Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tõttu tekkinud olukorda. Tuleb toimida nii, et ükski osaline ei tunneks ennast riivatuna ja vastastikune kasulik koostöö jätkuks. Muide, ka Eesti eesistumine algas ju pool aastat varem just Brexiti hääletuse tõttu.
Skeptiline Venemaa
