Lugejakirjas “Metsafirma üleskutse ehmatas” (EPL 25.11) tunneb Maria Koeltre Põlvamaalt muret Eesti metsa saatuse pärast.
Eestis on levinud arvamus, et mets muutub seistes tingimata paremaks. Metsa mittemajandamine toob aga kaasa puistu juurdekasvu vähenemise ja puidu omaduste halvenemise, millega kaasneb majanduslik kahju – eriti harvendusraiete tegemata jätmisel.
Eestis on umbes 60 000 erametsaomanikku, kellele kuulub 60 protsenti metsamaast. Johtuvalt ajaloost pole paljudel neist metsa majandamiseks piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ülevaate erametsade olukorrast saab riigi- ja erametsa võrreldes. Vaevalt et vanavanem, kes on päranduse jätnud, hooldamata metsa üle rõõmustaks.
Metsa majandamine (taimede istutamine, valgustus-, harvendus- ja uuendusraie) on loomulik protsess. Kahtleja võiks lasta koostada metsamajanduskava, majandada metsa sellele vastavalt ning pärandada lastele kogemused koos hooldatud ja raieküpse metsaga.
Eestis kasvab praegu metsa poole rohkem kui sada aastat tagasi – siis oli seda miljon hektarit, nüüd üle 2 miljoni hektari. Metsanduse arengukava (2002) sätestab, et optimaalne raiemaht on 12,6 miljonit tihumeetrit aastas. See tagab Eesti metsa jätkusuutlikkuse.
2004. aastal raiuti Eestis 6,4 miljonit tihumeetrit metsa, 2005. aastal umbes 7 miljonit tihumeetrit koos tormikahjustustega. Tänavu jääb raiemaht 5–6 miljoni tihumeetri kanti. Eesti saetööstus vajab aastas 4 miljonit tihumeetrit saepalki. Praegu õnnestub kodumaisel puidutööstusel Eesti siseturult varuda saepalke alla 2 miljoni tihumeetri. Teine pool vajaminevast on imporditud ja imporditakse Venemaalt.
Sirje Piirsoo, Stora Enso
kommunikatsioonispetsialist
