Miks on kõik uimastid ühe vitsaga keelatud?

Tavatarbijaid kurjategijateks tembeldav narkopoliitika toidab hirmu ja eelarvamusi.

Täna päeval kella kolme ja viie vahel on riigikogu ees meeleavaldus, millel osalejad juhivad tähelepanu meie narkopoliitika nõrkustele ja soovivad muudatusi. Miks? Mis on valesti? Enne kui selleni jõuan, tahan rääkida põhimõttelistest hoiakutest, sest arvan, et senise keelupoliitika taga on just need ja mitte ratsionaalsed argumendid. Paari lausega kokku võttes on probleem väites, et narkomaanid on halvad inimesed ja narkootikumid (liiga) ohtlikud ained. Ning et meil pole mõistlikke järel- ega ennetustegevusi ja inimesi ei saa usaldada.

Selline hoiak jätab käsitlemata kõige olulisema: uimastid on mõnuained. Hoolimata kõigist võimalikest kõrvalnähtudest on neid mõnus tarbida. See tähendab, et enamik inimesi, kes otsustavad seadust eirates mõnuaineid proovida, tunnevad omal nahal, et midagi hullu ei juhtunud. See lööb esimese mõra usku seaduse mõistlikkusse. Nad kogevad isiklikult, et uimasteid on võimalik kasutada vastutustundlikult – asi, millest teadlased ega politseinikud enamasti ei räägi.