ÜRO Eesti esinduse uuringust selgus, et kuni 20-aastaste vanusegrupis on töötuid 27 protsenti
Pille Rebane
sotsiaal-ministeeriumi tööturuosakonna juhataja kt
Meie peame arvestust 16–24-aastaste seas, ka nende hulgas on tööpuudus kõrge – 24%. Reeglina on tööta jäämise põhjus selles, et noor pole pärast güm-naasiumi pääsenud kõrgkooli, kuid güm-naasiumis pole ta omandanud kutse-oskust. Tööandjad ei otsi enam verinoori inimesi, parimad või-malused on töökogemusega 30-aastastel inimestel. Oleme probleemile lahendusi otsinud. Taas käivitub kutsenõustamine, koostööd tuleb teha ka tööandjatega, et kutsekoolides õpetataks seda, mida tööandjad vajavad.
Toomas Undusk
Eesti hotelli- ja turismi-majanduse erakooli direktor
Meie elustandard on võrreldes arenenud riikidega teistsugune, sageli pole ka noorte enda ettekujutused sellest, mida õppida või millist tööd teha, selged. Teisalt on siin kindlasti riigipoolseid tegematajätmisi. Kindlasti peaks riik tegema rohkem koostööd töö-andjatega, kes määravad ju ära selle, milliseid töötajaid on vaja. Praegu lähevad paljud noored heas usus mõnda kooli, õpivad eriala, kuid saadud teadmistega pole midagi peale hakata. Nii ongi tekkinud olukord, et töötus kasvab, aga oskustöölistest on puudus.
Urve Vool
Tartu tööhõiveameti direktor
Kuigi ma kahtlen, kas see protsent ikka nii kõrge on, on probleem olemas. Arvan, et alguse saab see meie puudulikust haridussüs-teemist. Eelkõige sellest, et meie põhi- ja keskkoolides puuduvad ained, mis annak-sid noortele kutseoskuse. Samuti ei taha noored täna minna kutsekoolidesse, sest nende maine on madal. Suuresti meedia tegevuse vili on see, et ühiskonnas peetakse lugu kõrgharidusega inimestest ja tavalist tööinimest ei peeta kellekski. Nii üritavad noored iga hinna eest minna keskkooli, et seejärel kõrgkooli saada. Paljudel see aga ebaõnnestub.
Jüri Rute
Tallinna noorsooameti juhataja
Eks see ole laiem probleem ja rohkem riigi vastava poliitika küsimus. Linna noorsoo-amet saab omalt nii palju teha, et me korraldame noortele töölaagreid. Aga eks noorte töötuse probleemi juured peitu selles, et meie kutseharidus-süsteemi reformimine on läinud aeglaselt ja mitte eriti tulemuslikult. Kutsehariduse vallas peaks riik tegema tõhusat koostööd tööandjatega. Saksamaal näiteks on see koostöö sellisel tasemel, et kui noor saab kutsekooli sisse, siis on tal ka töökoht juba olemas. Teisalt on meil täna kutsenõustamine väga kehval tasemel.
