Miks Savisaar võitis? Putini kohta ei taha sama küsida?
Proovisin mõtestada Edgar Savisaare järjekordset võitu enda loodud illusoorses impeeriumis. Kui meil oleks ühene vastus neile küsimustele, saaksime anda hinde ka Savisaare pealejäämisele.
Keskerakond kogu oma kommunikatsioonis toob meieni idanaabrite hingust. Lojaalsus reeglite järgmise asemel. Juhikultus ja hierarhia vs võrdsete kodanike liikumine. Kes on Savisaare kõrval? Kes kutsutakse Hundisilmale?
Aga Savisaare kõrval oli seekord Priit Toobal. Kriminaalkurjategija, kohtu armust tingimisi vabadusse jäetud. Partei tänaseni kehtinud põhikirja järgi kogukonnast väljaheidetu. Ent tema lojaalsus juhile osutus kõrgemaks kui erakonna enda reeglid. Eesti Vabariigi omadele esitas Savisaar täna niikuinii nihilistliku väljakutse. Nagu näha, käib juhi tahe üle ka enda sisekorrast.
Juba see seik seaks kahtluse alla mis iganes tulemuse. Väänatakse reegleid siin, häda neid siis austada mujal. Nägime ju, milline hiiglaslik administratiivressurss läks käiku, et sealse kogukonna üle valitsevas meediaruumis üks kandidaat messiase staatusesse tõsta (tsitaadid piiblist tulid käiku ju tänasel kongressilgi), teine aga alatute allapoole vööd löökidega („viljatu" on minu meelest kõige argpükslikum) mutta tampida.
Kui käes on hääletuspäev, võiksid Venemaal, Valgevenes ja Aserbaidžaanis teinekord ka kõige norivamad vaatlejad nentida, et ametisolev juht võitis ausalt. Olgu, mingil kummalisel põhjusel minnakse neis riikides sageli ka otseste võltsingute teed. Aga miskipärast ei ütle keegi, et valimised olid vabad ja õiglased. Kui üks jookseb naelkingades, aga teine naeltega kingas, ei oma vähimatki tähtsust, kumb esimesena üle finišijoone jõuab. Tingimused polnud võrdsed ja tulemus on kehtetu.
See öeldud, vaadakem, mida Savisaar kogu hiiglasliku masinavärgi toel saavutas. Vaevalt viieprotsendilise ülekaalu. Idanaabrite juures ütlevad politoloogid, et kuni 15% on võimalik võltsida nii, et arugi ei saa.
Usun, et hääled loeti kokku prillikivi aususega. Aga kuidas valiti välja need, kes hääli üldse andma pääsesid? Kes koostas kõik reeglid? Kes hoiab enda käes mitte küll Stalini kombel inimeste elusid, aga Lukašenka kombel paljude jüngrite töökohti ja elatist küll?
On täiesti mõttetu arutleda, miks Savisaar võitis ja Kadri Simson kaotas. Tegemist oli kõikide demokraatlike kriteeriumite järgi alatu vargusega. Vaadake nüüd tühist vahet ja mõelge, kumb päriselt võitis?
