Miks vaatame kliimamuutust pealt ega tõtta appi?

Mida rohkem on pealtvaatajaid, seda väiksema tõenäosusega pakutakse hädasolijale abi. Sotsiaalpsühholoogid nimetavad seda nähtust kõrvaltvaataja efektiks. Kas samasugune nähtus võtab kuju ka kliimamuutuse küsimuses?

Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis, on kliimamuutuse tulemid juba näha ning meil, Läänemere idarannikul, on kliima soojenenud globaalsest keskmisest kiiremini. Üks muudatus viib teiseni: tormide tugevnemine viib meilt lume, see sunnib loomi elukohta vahetama. Aastaajad hägustuvad, ohtu satuvad jääl poegivad hülged, meie aladele levivad võõrliigid ning Eestis metsades elutsevate loomade toidulaud väheneb. Viimase ilmekas näide on šaakal, kes konkureerib toidulaua pärast rebasega, ohustab linde ning metskitsetallesid.

Mõju loodusele ei ole aga ainus: muutustega kaasnevad ka sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.

Soojem kliima soodustab mitmete haiguste levikut, kehvem vee kvaliteet annab löögi toiduainetööstusele ja veetaseme kõikumine piirab ühendust väikesaartega. Kui laastav torm viib kodult katuse, satuvad löögi alla eriti vaesemad pered.