Mikser on vilets okas

Kaitseministrist polnud Siili ajal kippu ega kõppu.

Tulin äsja Siililt. Tundus, et kõik olid kohal, just nagu laulupeol või Tartu maratonil. Üks kummaline asi oli siiski: terve suurõppuse esimese nädala jagu polnud kaitseminister Sven Mikserist kippu ega kõppu. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras oli nii pildil, staabikabinettides kui ka metsa vahel, aga Mikser oli kadunud. Välja ilmus ta alles üsna õppuste lõpus, VIP-päevaks. Umbes nagu suurem jagu külalisi, vallavanemaid ja diplomaate. Kuuldavasti olla ta käinud puhkusel. Näha ega kuulda teda igatahes polnud.

Kas poleks pidanud olema nii, et iga okas loeb? Nägin laskesuusakoondislasi Indrek Tobrelutsu ja Kauri Kõivu formeerimisfaasile kaasa aitamas. Kümnevõistlejat Mikk Pahapilli, vintpüss pingi kõrval, sõdurisööklas söömas, vastas istumas olümpiahõbe Heiki Nabi. Pokazuhha? Võib-olla. Aga nad pingutasid vähemalt niigi palju. Massiefekt oli tunda. Nägin paljusid sõpru ja tuttavaid õppustel kaasa löömas. See polnud nende töö, aga nad olid kohal, ohverdades isiklikke rõõme ja mugavusi. Loosung „Iga okas loeb!” jõudis neile pärale. Aga paistab, et mitte ministrile. Pea-okas saabus lõpuks mitte kui peoperemees, vaid kui muidu manuline.