Link kopeeritud!

Milleks Kaitseliit?


Kaitseliit (KL) koondab tänavu, oma 80. tegevus-aastal 8000 kodanikku. Koos eriorganisatsioonidega (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) küünib liikmeskond peaaegu 12 000-ni. KL-i põhitegevus on sõjalise väljaõppe andmine, ajateenistuses omandatu kinnistamine ning täiendavate sõjaliste teadmiste ja oskuste omandamine. Keegi ei tea, kas Eesti üldse kunagi relvastatud konflikti tallermaaks saab. Me kõik loodame, et seda kunagi ei juhtu. Paraku vaid sellele lootusele tuginedes populariseeritakse tihtipeale mõtteviisi, mis seab kahtluse alla nii üldisele kaitseväeteenistusele tugineva kaitseväe kui ka vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni – KL-i. Tõesti, tulevikku ei tea, kuid praegu tuleb meil elada ühiskonnas, mida iseloomustab vohav kuritegevus ning aeg-ajalt toimuvad õnnetused. KL-i sõjaline väljaõpe annab teadmisi ja oskusi, mida saab ühiskonna huvides kasutada ka sügaval rahuajal. Eesti ei ole ainult linnad, kus politseipatrull regulaarselt tänavatel sõidab. Eesti – see on ennekõike ajaloolist traditsioonist pärinev hajaasustus, kus naaber naabrit ei näe. Häda korral võib abi hiljaks jääda. Seepärast peab iga inimene eelkõige ise olema võimeline end ja peret kaitsma. Vanavanemate idee, et kaitseliitlaste relvad on kodudes hoiul ja kriitilises olukorras käepärast, on maksev ka praegu. Kogemused näitavad, et majapidamistesse, kus on oodata vastupanu, kutsumata võõrad eriti minna ei söandagi. On tõsi, et aeg-ajalt on juhtunud KL-i relvade kuritarvitusi ning nendega õnnetusi. See on aga otsene viide puudulikule ettevalmistusele ja vähesele kogemusele relvadega ümberkäimisel ning nõrgale enesedistsipliinile. Julmalt küll, aga nii selekteerib elu välja need, kellele kriitilises olukorras toetuda ei saa.

KL on organiseeritud jõud. Need on inimesed, keda seob omavahel toimiv sidesüsteem ja kokkukutsumise kord, nad on harjunud organiseeritult korraldusi täitma ja samas ka muutuvas olukorras iseseisvalt otsustama. Sellistest meestest–naistest on olulist kasu ja abi rahuaegsetes kriisiolukordades, kus politsei, päästeteenistuse või piirivalve jõududest väheks jääb. KL on abistanud tulekahjudel, teede blokeerimisel, päästeoperatsioonidel nagu kalastajate päästmine nõrgalt jäält või eksinud marjuliste otsimine. Kaitseliitlane on Eesti riigi kodanik, kelle teadlikkus peab olema tavakodaniku omast kõrgem. Teda õpetatakse hindama kriisiolukorda ja sellest johtuvaid tagajärgi.

KL taastati rahva algatusel 1990. aastal enne Eesti riigi taasiseseisvumist. Kõik need aastad on kaitseliitlasi koos hoidnud tugev entusiasm, nüüd riigi toel, kuid omast vabast ajast oma transpordiga ning oma raha eest muretsetud varustuses (riigi poolt saab kaitseliitlane vaid relva ja laskemoona) kogunevad mehed omal vabal tahtel teooriatundidesse ja väliõppustele, et õppida oma kodu kaitsma.

KL-i pressiohvitser

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare