Milleks meile koolikatsed?
Koolikatsete ralli ületas nii mõistlikkuse kui ka vastuvõetavuse piiri ja nüüdseks on kõik aru saanud, et nii jätkata ei saa. Milleks üldse koolikatseid vaja on? Mida nad „katsuvad”? Kas need on õiglased? Kes ja kuidas peaks katseid korraldama? Kas koolikatsed peaks ära keelama?
Vastuste leidmine pole lihtne, sest katsete korraldajate selgitused on äärmiselt vastuolulised ning tihti teadlaste ja asjatundjate seisukohtadega vastuolus. Üks on siiski selge – koolikatsete abiga valib kool endale õpilasi. Koolikatsete ajalugu ulatub 50 aasta tagusesse aega, kui Nõukogude Liidus loodi nn inglise keele erikoolid, kus vaenlase keelt asuti õpetama juba esimeses klassis. Eestis said sellisteks koolideks toonane Tallinna 7. keskkool ja Miina Härma nimeline Tartu 2. keskkool. Inglise keelt õppida soovijaid oli palju ja valiku tegemiseks tehti katseid, mis pidid näitama laste sobivust süvendatud keeleõppeks.
Tänapäeva Eestis eristaatusega koole ei ole ja võõrkeeli, nagu ka kõiki muid aineid, asutakse õppima ühtse õppekava alusel, mille raamides on kõikidel koolidel võimalus oma eripära välja arendada. Õppekava näeb ette avaramad võimalused eelkõige gümnaasiumiastmes, kus paljudel koolidel on juba ajalooliselt välja kujundatud süvaõppe suunad. Seetõttu on gümnaasiumidesse, nagu ka kutseõppeasutustesse õppima asumine tõeline valik, konkurss kohtadele mõistetav ja sisseastumiseksamidki (mitte koolikatsed) igati omal kohal.
Siinses arutelus piirdun aga koolikatsetega, mida korraldatakse põhikooli. Põhikoolid on mõeldud selleks, et tagada kõigile kohustuslik põhiharidus. Eesti kool on ühtluskool, mille üheks ideaaliks on ka ühtlane kvaliteet üle kogu Eesti. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et kohalik omavalitsus määrab igale lapsele koolikoha, arvestades elukohta ja teiste sama pere laste õppimist vastavas koolis ning võimalusel vanemate soove. Koolikatseid seadus laste diskrimineerimise (aga mida muud on laste lubamine või mittelubamine soovitud kooli) alusena ette ei näe ja haridusministeerium on seisukohal, et koolikatsed on seadusevastased.
Mis on eliitalad
Eestis on tulnud käibele eliitkooli mõiste. Mis koolid on eliit- või elitaarsed, pole selge, aga ju peetakse silmas koole, mis asuvad riigieksamite edetabelite tipus. Neid koole peetakse headeks, sinna on soovijaid rohkem kui kohti ja nii lubataksegi neil koolidel õpilasi valida. Paljudest teadusuuringutest on selge, et inimeste üldine vaimne võimekus (intelligentsus) on suuresti kaasa sündinud ja sestap pole vaja imestada, et kooli valitud võimekamad õpilased on ka kooli lõpetades võimekamad. Kindlasti on neis koolides palju häid õpetajaid, aga neid on ka kõigis teistes koolides, nagu ka vähem häid ja keskpäraseidki.
Eelnev ei tähenda, et koolikatsetel ei ole üldse mõtet või nad tuleks suisa keelata. Koolikatseid, kui neid usaldusväärse metoodika alusel korraldada, võib kasutada lapse koolivalmiduse hindamiseks ja selle alusel tema tulevase õpitegevuse suunamiseks. Katseid võib korraldada (jällegi tunnustatud metoodika kasutamisel) lapse huvide ja võimete (ande?) kindlakstegemiseks mingil kitsamal alal, olgu siis muusikas või spordis või matemaatikas. Ometi tasub, eriti vaimsete võimete hindamisel, olla ettevaatlik – Einsteini kuulutasid niisuguste katsete korraldajad teatavasti lootusetuks.
Kõige vastuolulisem küsimus on laste segregeerimine eri koolidesse nende vaimsete võimete alusel – kuuleme ju tihti argumente stiilis: „Miks peaksid targad lapsed nõrgemate pärast kannatama (neid järele ootama)?”, „Kas poleks otstarbekam rumalamaid lapsi eraldi õpetada?”, või isegi „Mina oma last küll lollide kooli ei pane!”. Õhtumaine, ja eriti põhjamaine arusaamine toetab siiski ühtluskooli ja erinevate võimetega laste õppimist üheskoos – just nii, nagu nad hiljem elus ja tööl peaksid toime tulema.
Seega jääks lastele koolitee alustamiseks kodulähedane kool, mis võiks teada olla vähemasti aasta enne kooliminekut, et end kindlalt tunda ja kooliteed tundma õppida. Vabade kohtade olemasolul võiks saada ka kooli valida või koolikohti vahetada. Valikuks jääksid ka erakoolid.
Konkurss alles gümnaasiumi
Mis saab ikkagi süvaõppest, on küsitud. Riiklike õppekavade raames pole põhikoolides süvaõpet ette nähtud, kunsti ja muusika, samuti spordi ja tehnika alal tegutsevad aga paljud huvikoolid. Silmapaistvat tööd andekate lastega teeb Tartu ülikooli teaduskool ja teiste ülikoolide koolilaste programmid, mis hoolitsevad kõigi, mitte ainult valitud koolide laste eest. Ilmselt peaks seda veelgi enam toetama.
Teine küsimus puudutab nn eliitkoolide tulevikku. Kui silmas ei peeta eliidile mõeldud koole (ja vaevalt keegi nii on mõelnudki), siis headel koolidel pole küll mingit põhjust muretsemiseks. Head haridust vajame ka ilma koolikatseteta ja tõeline eliitkool väärib oma nime siis, kui suudab ka tagasihoidlikemate eeldustega noortest tippe kujundada. See, et hea kool võib olla ka ainult gümnaasiumiastmega kool, kus konkurents sisseastumiseks igati omal kohal, on tõestanud Hugo Treffneri gümnaasium.
