dirigent
Ühest küljest on hea, kui on selliseid avatud laulupidusid ja kahe üle lahe elava hõimurahva ühispeol on sügav tähendus. Ma ei usu, et see meie oma laulupidude traditsi-ooni mõjutab. Ka 1991. aastal peeti "Laulusildade" nime all Eesti-Ameerika ühislaulupidu. Iseasi, et laulupeo imagot võib kahjustada, kui seda nii tihti peetakse. Mullu suvel alles oli Eesti üldlaulupidu. Kahtlen aga Eesti-Soome ühislaulupeo kunstilises tasemes, sest kooridele jäi kava õppimiseks väga vähe aega.
Maie Orav
tantsujuht
Eesti-Soome laulu- ja tantsupidu on väga eriline, on ju sellest unistatud oma 70 aastat. Usun, et sellest tuleb suur ja ilus pidu, kus õpime sügavuti tundma teineteise folkloori. Esmakordselt on see täielikult folkloorse tantsu pidu. Eriline on seegi, et tan-tsime oma tantse Helsingi Olümpiastaadionil, mis on nii suur, et tantsijaile vaid taevas ülalt paistab. Eestlaseks olemise rõõm tuleb seal ehk isegi võimsamalt välja. See pidu on teetähiseks uue sajandi rahvakultuuri tegijaile.
Sirje Kiin
Eesti Instituut Soomes, juhatuse liige
Olen seda ise ka endalt küsinud ja tahaksin loota, et see normaalset läbikäimist rahvaste vahel või-mendab. Normaalset läbikäimist selles mõttes, et äriturism, Kadaka-turu-turism asenduks tõelise turismiga – kultuuri, ajaloo ja ühiste traditsioonidega tutvumisega. Ma ei näe ohtu, et see pidu devalveeriks traditsioonilisi Eesti laulu- ja tantsupidusid. Miks me ei võiks jagada teistega seda, mis meil head on?
Yrjö Vanhanen
Viru Hotelli tegevdirektor
Arvatavasti on ühine laulu- ja tantsupidu soomlastele sama tähtis kui eestlastele. Aga Helsingis on sel ajal nii palju sündmusi, et pidu ei tule seal ehk nii hästi esile. Olen Eestis laulupidudel käinud, eelmisel aastal olime me üks laulupeo sponsoreist. See oli suur au pidada kõnet seal – vist 40 000 inimese ees. Ühine Eesti-Soome laulupidu on arvatavasti teistsugune ja selle tähendus on võib-olla väiksem. Aga mine tea, kas ikka on?
