"Kui me räägime tuumajaamast Eestis, siis seda ajaperspektiivis 2025-2030. aasta,” ütles Kisel Päevaleht Online´ile. Tema hinnangul peaks tänaste nägemuste kohaselt peaks sellel ajal olemas olema ka niinimetatud neljanda põlvkonna reaktorid, mille puhul radioaktiivseid jäätmeid enam ei teki.

Energeetika osakonna juhataja asetäitja Ando Möldre sõnul ei ole tuumajaama rajamine Eestisse aga võimalik. “Prognoositavas tulevikus ei ole tuumajaam Eestis reaalne võimalus, kuna puuduvad tehnoloogia ja infrastruktuur,” ütles Möldre.

“Meie võimalused on ikka eelkõige rahvusvahelises koostöös riikidega, kes oma pinnal tuumaenergiat arendada soovivad - näiteks Leedu, Soome,” lisas ta.

Möldre nõustus, et Ignalina tuumajaam, mille projektis osaleb lisaks Eestile veel kolm riiki, asuks Eestist kaugel. Samuti peab ta õigustatuks väidet, et Soome pole Eestiga tuumaenergiaalase koostöö tegemise osas optimismi üles näidanud ning et ühegi riigi kodanikud poleks rahul sellega, kui nende riigi territooriumil toodetaks tuumaelektrit teistele riikidele müümiseks.

“Rahvusvahelises koostöös on need teemad õigustatud, Kuid oleme alles analüüsimas mõjusid ja kavasid ning lõpptulemus selgub koostöös rahvusvaheliste partneritega,” sõnas Möldre.

Kõige olulisemaks energiapoliitiliseks eesmärgiks peab Möldre tagada esmalt Eesti elektrivarustus. “Seni, kuni me ei saa tugineda Euroopa Liidu ühise elektri siseturu põhimõttele, et liikmesriigid saaksid oma varustuskindluse tagamisel toetuda üksteisele, jääme oma eesmärgi juurde,” ütles ta.

“Ühtlasi uurime energiaallikate mitmekesistamise võimalusi. Milline saab olema lõplik energiaallikate struktuur, on praegu vara öelda, kuna muutujaid on selles võrrandis väga palju,” lisas ta.