MIRKO OJAKIVI: Riigikogulane väärib aususe medalit
Suur tänu Sulle, Hannes, teen ettepaneku premeerida Sind sümboolselt ausa riigikogu liikme medaliga.
Kuni kolmapäeva õhtul rahvusringhäälingu eetris olnud telesaateni „Foorum” ei vaevunud ükski parlamendi liige selgitama, miks on 2011. aasta kevadest praegust korraldust muutvas kõrgemate riigiteenijate palga seaduses selle ülempiiriks 5200, mitte 5000 või 5199 eurot.
Rumm selgitas, et oli kaks erakonda, kes ütlesid, et palgamäär ei tohi olla üle 5200 euro, ja mõni erakond arvas, et see võiks olla 5500 eurot. Siis üritati esmalt teha kirikut keset küla ehk kehtestada 5350 euro suurune palk. Kuid kuna kaks erakonda, mille nimed jättis Rumm siiski mainimata, ei olnud nõus üle 5200-eurose palgaga, löödigi lukku see arv.
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles esmaspäeval selles summas kokku leppimise järel, et tegemist oli fraktsioonidevahelise kokkuleppega, kuid jättis mainimata, et see saavutati tüüpilise lehmakauplemise teel. Ei, Linde pole avalikkusele valetanud, vaid käitus osa jutust rääkimata jättes nii nagu veel 99 riigikogu liiget.
Mis see kõik maksab?
Praeguseid palku ja ametiisikute hulka arvestades läheb uus palgakorraldus maksma vähemalt 52 miljonit krooni enam kui praegune. Tegelikkuses kerkivad kulud aga veelgi, sest esialgset arvutust tehes ei ole arvesse võetud neid endisi kohtunikke ja riigikogu liikmeid, kellel on õigus saada eripensioni. Ka nemad lõikavad uuest palgakorraldusest kasu. Paraku ei ole riigikogu põhiseaduskomisjon vaevunud välja arvutama uue palgakorralduse maksumust. Nii käitudes on eiratud juba aastaid Eesti õigusloomes kehtinud tava, et iga seaduseelnõu seletuskirjas näidatakse ära õigusakti maksumus ja mõjud.
Suhtlesin ka üleeile viie-kuue parlamendisaadikuga, kes ei saa aru, miks ajakirjandus hakkas nüüd nende tulevase palga kontekstis rääkima ka kuluhüvitistest. Aus vastus on see, et maksumaksjana peab iga kodanik jälgima kulutusi, mis riigijuhtide ülalpidamisega kaasnevad. Kui veel paari nädala eest ei suutnud riigikogu leida päästjate täieliku koondamise vältimiseks kaheksat miljonit lisakrooni, siis jääb ju lihtinimesele arusaamatuks, kust leitakse 2011. aasta eelarvest need 52 + x miljonit krooni.
Olen nõus, et tulevane kõrgemate riigiteenijate palgakorraldus on arukam kui praegune. Keskmise palga hülgamine palgakorralduses on suur hüpe edasi, kuid kisa selle uue korra vastuvõtmisel oleks olnud väiksem, kui ükski praegu kehtiv palk poleks tõusnud ning seda mitte praeguse, vaid 2011. aasta kontekstis.
Riigikogu liikmed tegid jõulude eel tegelikult väga meeldiva kingituse nendele rahvasaadikutele, kes astuvad ametisse 2011. aasta kevadel. Rahandusministeeriumi keskmise palga prognoos näeb ette, et 2011. aasta kevadel saaks lihtne parlamendi liige 46 000-kroonist palka. Kuid uus palgakorraldus annab tulevasele rahvasaadikule õiguse saada riigikogu koosseisu vahetumisel 52 468 krooni.
