Mis on ajakirjandus?

Igas küsimuses peitub ka vastus, aga kõige lihtsamatele küsimustele on kõige raskem vastata. Kui nädala eest võtsin kultuuriküljel eritleda para- ja pärisajakirjandust, siis algusest peale oli selge, et see probleem "avalikustab" ideoloogilised, eetilised ja põlvkondlikud erinevused, ulatudes otsapidi meediasemiootikasse ja -filosoofiasse.

Tänase kultuurikülje põhiautor, Õhtulehe peatoimetaja Priit Hõbe-mägi kutsubki datasfääri taustal meediat, sh kirjutavat ajakirjandust uuesti määratlema. Aga see ei tähenda probleemidest vabanemist. Sest iga vastuse taga avaneb uus küsimus. Iga muutus olemises toob esile ka uusi nähtusi.

Interneti ja datasfääri apologeedid peavad tunnistama, et meediatehnoloogiline revolutsioon pole vähendanud inimeste võõrandumist üksteisest, pigem hoopis kasvatanud seda. Herbert Marshall McLuhani sõnastatud "globaalses külaski" ei kao ebaõiglus ja üksildus. Käsitlegem meediat kuidas tahes, põlvkondlikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, meediateoreetiliselt – ajakirjanduse põh-jaks jääb inimese suhe inimesse.

Seepärast jääb ka ajakirjanduse põhiküsimuseks, kas see suhe lahutab meid üksteisest või lähendab üksteisele.