Mis saab Tartust?
•• Viimastel aastatel on Emajõe äärde bussijaama lähedusse kerkinud uus suur ärikvartal. Kas olete selle linnapilti sobimisega rahul?
Urmas Kruuse
•• Uus kvartal on Tartu arengule palju juurde andnud. 2011. aastal valmib suurepärase arhitektuuriga Ahhaa teaduskeskus. Vana kaubamaja kohale on ettevõtjad kavandanud uut ärikeskust. See kõik on loomulik areng. Oleme korrastanud selles kvartalis liiklusskeemi, et oleks mugavam liikuda. Täiustamist vajab ligipääs jalgsi ja jalgrattaga.
Aadu Must
•• See, et linna süda liigubki taas Emajõe äärde, vastab igati Tartu ajaloolise arengu loogikale. Paradoks on muidugi selles, et bussijaama juurde kerkiv keskus sööb bussijaama välja. 21. sajandi lastele saab see kvartal sama orgaaniliseks Tartuks nagu eelnevatele põlvkondadele Toomkirik, Kivisild, Inglisild, Kuradisild, raekoda.
Karin Jaanson
•• Uus ärikvartal on muutnud linnapildi tänapäevasemaks ja sobib kenasti kesklinna, kuid kahjuks on uue ärikvartali piir vanalinnale liiga lähedal. Parem lahendus oleks olnud see, kui uus kaubamaja oleks asetunud vana kaubamaja kohale, misjärel Riia tänav oleks moodustanud uue ja vana vahel sobiva piiri.
Margus Tsahkna
•• Tartu city tekkimine on iseenesest positiivne. Probleemiks on liigne piirkonna täisehitamine, mis ei võimalda hästi liiklust korraldada. Samas on tehtud suur linnaplaneerimise viga uue kaubamaja rajamisega, mis on Tartu häbiplekk keset linna. Suur valge kast ei sobi Tartusse.
Jarno Laur
•• Üldjoontes võib uue ärikvartaliga tõesti rahule jääda, kuid tunda annab selle krundikaupa planeerimine – mitmed liiklusskeemi probleemid tulenevad terviklahenduse puudumisest, samuti vajaks uus city (näiteks jõe poole ulatuvat) keskplatsi. Omaette teema on bussijaam, mis peaks olema suurem.
Peep Mardiste
•• See on maitseasi. Probleemiks on pigem see, et linnavalitsus pole osanud nõuda ärikvartali ehitajailt bussijaamale piisava mahu tagamist. On piinlik, et bussiootajatel on hoones sedavõrd vähe ruumi. Tartu praegust bussijaama ei nimetata asjata Eesti suurimaks lehekioskiks.
•• Mida tuleks teha Tartu raudteejaamaga? Praegu on perroonile pääs keeruline, puudub ooteruum.
Urmas Kruuse
•• Ehituse ajal tuleb perroonile turvaline juurdepääs tagada. Valminud on vaksaliesise väljaku liiklusskeem. Järgmisel aastal lahendame ära ka ootesaali küsimuse. Tartu raudteejaam on mõeldud kõigile tartlastele ja külalistele. Pärast hoone kasutuselevõttu korrastatakse raudteejaama esine väljak.
Aadu Must
•• Lausa viimasel minutil, 8. oktoobril jõudis Tartu lahkuv volikogu otsusele, et Tartu raudteejaama ajalooline hoone tuleb linnale tagasi osta ning taastada tema kunagine funktsioon. Suure tõenäosusega võib just sellesse piirkonda kolida ka ruumipuudusse jääv bussijaam.
Karin Jaanson
•• Reisijate teenindamine peab olema vanas vaksalihoones. Koostöös Eesti Raudteega tuleb reisijate liikumine perroonile muuta mugavaks.
Margus Tsahkna
•• Tartu raudteejaam tuleb linnaelanikele avada ja siis saavad ka reisijate probleemid lahenduse. Selleks ei ole vaja linnapoolset poliitkampaaniat „Ostame vaksalihoone tagasi!”, vaid praeguse omanikuga sisulist koostööd.
Jarno Laur
•• Vaksali linnale ostmine ja kasutusele võtmine tundub vahepeal plaanis olnud eraldi ootepaviljoni rajamisest otstarbekam, kuid selle mõttekus sõltub hinnast. Vaksalihoone ost ei lahenda ise-enesest reisijate probleeme, sest lisaks on vaja investeerida jaamahoone sisetöödesse ja rekonstrueerida ka tunnel.
Peep Mardiste
•• Vaksal peab saama rongikasutajate käsutusse, jäägu siis jaam eraomanikule või müüdagu see linnale. Vaksalihoone on suur ja sinna mahub ka teenindusasutusi ja kontoreid, kuid ootesaal ja piletimüük peavad olema tagatud. Loodan reisirongiliikluse jätkuvat kasvu ning perspektiivis ka kiirrongiühendust Kesk-Euroopaga.
•• Millised on Tartu järgnevate aastate suurimad vältimatud infrastruktuuriinvesteeringud?
Urmas Kruuse
•• Suurim investeering on idaringtee ja Ringtee silla ehitus, mis maksab üle poole miljardi krooni. Tartu oli esimene täielikult kanaliseeritud linn Eestis ja seepärast tehakse järgmine suur investeering sademeveetorude süsteemi jätkuvaks väljaehitamiseks. Ettevalmistused käivad Marja tänava jalakäijate silla ehituseks.
Aadu Must
•• Nii Ringtee kui ka Tähtvere silla ehitamise ettevalmistus-tööd käivad. Projekteerimisel olevat Ropka silda oleks linna liikluse seisukohast enim vaja. Üks neist sildadest valmib kindlasti lähema kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Paralleelselt sildadega tuleb vältimatult rajada juurdepääsu- ja ühendusteed.
Karin Jaanson
•• Suurimad investeeringud on teaduskeskuse Ahhaa uus hoone, Ringtee sild, Anne noortekeskuse uus hoone, Tamme staadioni tribüünihoone ja Sõpruse silla remont.
Margus Tsahkna
•• Liikluskorralduse osas tuleb autoliiklus kesklinnast välja saada. Selleks ehitame Ringtee silla, samuti Võru maantee ja raudtee mitmetasandilise ristmiku. Jätkame Ropka silla rajamise teemat. Samuti tuleb linnaga oluliselt paremini siduda rahvusvaheline lennujaam.
Jarno Laur
•• Ringtee sild, Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Tartu ringtee osa. Samuti tuleb jätkata Sadamaraudtee asemele uue magistraaltänava ja Ropka silla ehituse ettevalmistamist.
Peep Mardiste
•• Tark on tagada linna kaasinvesteering objektidele, mille maksumusest lõviosa kannab Euroopa Liidu maksumaksja – Ahhaa keskus, Ringtee sild, Eesti Rahva Muuseum, Lodjakoda jt. Vältimatud on jätkuvad investeeringud koolidesse ja lasteaedadesse.
•• Mida teha bussiliikluse parandamiseks?
Urmas Kruuse
•• Jätkub liinivõrgu optimeerimine ja sageduse tõstmine. 2010. aasta uue liiniveolepingu tingimused peaksid arvestama rohkem väliskeskkonna muutusi. Tänu reaalaja infosüsteemi arendamisele muutub bussiinfo kättesaadavamaks ja luuakse ka uus elektrooniline piletisüsteem.
Aadu Must
•• Tartu bussiliikluse võimalikuks arenguvariandiks võiks olla omaaegse erastamise „tagasipööramine” – munitsipaalbussifirma loomine. Teine võimalus on jagada linn ühe vedaja asemel mitme vedaja vahel – see tekitaks konkurentsi ning välistaks monopoli diktaadi.
Karin Jaanson
•• Vaja on luua linna hallatav transpordikeskus, mille ülesanne on liinide tellimine ja piletimüük. Koostöös naabervaldade ja maavalitsusega on vaja pikendada linnaliine ümbruskonna asumiteni ja rakendada sõidukaart ühtse maksevahendina linnas ja maakonnas.
Margus Tsahkna
•• Kõigepealt tuleb üle vaadata bussigraafikud, et muuta need tartlasele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Põhimagistraale pidi liikuvatele kiirliinidele tuleb tekitada nn roheline koridor ja tagada tuleb õigeaegne graafik.
Jarno Laur
•• Vajame täiesti uut liinivõrku, mis oleks kiire, töökindel ning seotud Tartu lähialadega. Viimasena öeldu tähendab ühist elektroonilist piletit ja ühiseid soodustusi. Et bussiliiklusesse investeerimine oleks lihtsam, plaanime luua linna oma ühis-transpordifirma.
Peep Mardiste
•• Bussifirma vajab kvaliteetse teenuse osutamiseks ja investeeringute tegemiseks kindlust tuleviku suhtes. Selle tagaks kas linna osalusega bussifirma või pikaajaline leping eraomanikuga. Tartu saaks elamisväärsemaks, kui autokasutajad hakkaks bussidesse istuma.
Urmas Kruuse
•• Lubate keskkonna puhtuse nimel võtta kasutusele biodiisli-kütusega sõitvad bussid. Kui palju võiks neid lähiaastatel Tartusse tulla? Kuidas see mõjutab bussipileti hinda?
Osaleme projektis, kust saame oskusteavet biogaasi tootmiseks ja kasutusele võtmiseks Tartus. Tartu Veevärk on juba astunud samme biogaasi tootmiseks. Kolmeaastase projekti jooksul loob strateegia ja eeldused (tasuvusuuring, tanklaprojekt jne) investeeringute hankimiseks ja tegemiseks juba erasektor. Esimeses etapis võiks kasutusele tulla 10 kuni 12 bussi. Piletihind ei kerki ja linnaõhk saab puhtamaks.
Aadu Must
•• Lubate luua „tugisüsteemid inimestele, kellel on probleeme kodulaenu võlgnevustega”. Milles need täpsemalt seisneksid?
Soovime, et riik kehtestaks kodulaenude võlgnevuste puhul jagatud vastutuse printsiibi – kodu kaotamisel peab inimene vabanema ka selle kodu ostmiseks võetud laenust. Palkame laenunõustajad, kes aitaksid hättasattunud inimestel laenudega seotud murede lahendamiseni jõuda. Kodulaenu võlgnevuse tõttu kodu kaotanud inimestele tagame linnakorteri üürimise võimaluse – keegi ei tohi sattuda puu alla.
Karin Jaanson
•• Millisena näete koostööd linna IT-ettevõtjatega, et säästa tänavate valgustuseks kuluvat elektrit? Olete olnud Tartus võimul – miks seni pole selles osas asjad edasi liikunud?
Lahendus, kus äärelinnas öösiti tänavavalgustid ei põle ja vajalikul tänaval süttivad tuled vaid mobiiltelefonilt helistades, on väga uudne ja võetud Saksamaal kasutusele alles äsja. Tartus see lahendus veel töös ei ole. Tartu linnas kulub tänavavalgustusele ligi 11 miljonit krooni aastas ja iga kokkuhoid võimaldab jagada mõneks muuks tegevuseks, näiteks tänavate remondiks, rohkem vahendeid.
Margus Tsahkna
•• Lubate teha riigiga koostööd „nüüdisaegse Tartu-Tallinna rongiühenduse ning Tartu-Valga-Riia-Varssavi-Berliini” liini arendamisel. Mida tähendab „nüüdisaegne rongiühendus”?
Tegu on Euroopasse viiva kiirrongide liini toomisega läbi Tartu, mis võimaldab lisaks olemasolevale rahvusvahelisele lennujaamale avada Tartu ka maismaad pidi Euroopasse.
Jarno Laur
•• Lubate luua töötutele 500 ajutist avalikku töökohta. Mis valdkonnas need töökohad oleksid ja kui palju nende loomine maksma läheks?
Soovime rakendada inimesed mõtestatud tööle, mis kasutaks nende eelnevat töökogemust ja oskusi. Näiteks saab avaliku tööga Toidupangas aidata teisi abivajajaid, hooldustöötajana olla kaasatud inimeste murede lahendamisse või luua linna algatatud projektitööga endale ja teistelegi uus mittetulunduslik töökoht. 500 ajutise avaliku töökoha loomine maksab umbes 14,7 miljonit krooni, mille allikana näeme ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.
Peep Mardiste
•• Teie programm räägib „linnavalitsuse rollist üüriturul” ja „linnale kuuluvate sobivate üüripindade olemasolu tagamisest”. Kas praegu on neid üüripindu piisavalt? Kui ei, siis mida teete nende juurde soetamiseks?
Pikaajaline poliitika on olnud vabaneda linna üürikorteritest avalike enampakkumistega. Soovime avatud debatti, et saada kinnitust senise poliitika mõistlikkusele. Nagu öeldakse, peab iga vald toitma oma vaesed. On toimetulekuraskustega inimesi, kes ei saaks üüriturul ilma linna toeta hakkama, ning lihtsaim lahendus selles situatsioonis on ilmselt linna omandis olev piisav üürikorterite võrk.
