MISA on eesti keele õpet toetanud ja koordineerinud alates 1998. aastast. Erinevate programmide toel on ainuüksi viimase viie aasta jooksul keelekursused läbinud 11 000 avaliku sektori töötajat, sh õpetajad, politseinikud, meditsiinitöötajad, raamatukoguhoidjad, kuid keeleõppes on osalenud ka üliõpilased, kutseõppeasutuste õpilased, kolmanda sektori töötajad ning vaegnägijad ja -kuuljad.

Kui senini keskendus MISA konkreetsete sihtrühmade eesti keele õppe toetamisele, siis alates möödunud aastast said A2-, B1- ja B2-taseme keeleõppesse registreeruda kõik huvilised.

Eelmisel suvel keeleõppesse registreerunud 5961 inimese õppe korraldamiseks on kokku pandud koolitamise plaan. Eelmiseks sügiseks oli loodud õppekohad 540 inimesele. 2016. aasta alguses lisandusid veel täiendavad 2000 kohta ja sel suvel avatava uue hanke järgselt saab alustada järgneva 2000 inimese keeleõppe korraldamisega aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Märtsi lõpu seisuga on 35 protsenti inimestest eesti keelt õppimas või oma 4-kuulise kursuse lõpetanud, 8 protsenti alustab keeleõppega lähikuudel.

Iga keeleõppes soovija läbib ka eelneva keeletaseme kontrolli. Tasemetestimiste tulemusena on selgunud, et 15 protsenti õppida soovijatest ehk ligikaudu 900 keeleõppe huvilist ei oma A2-, B1- ja B2-tasemel eesti keele õppimiseks vajalikku minimaalset keeleoskusetaset A1 (mis on ühtlasi ka A2-, B1- ja B2-taseme keeleõppe rahastamiseks kasutatava ESF projekti tingimus). A1-taseme keeleõppe jaoks on Kultuuriministeerium taotlemas riigieelarvest lisavahendid, et järgnevast aastast auditoorne õpe avada.

Hetkel pakume inimestele, kes A1-tasemel keeleõpet vajavad võimalust osaleda keelekohvikute kohtumistel - tegu on algtasemel keeleõppe soovijate jaoks lihtsa viisiga saada rääkimise hirmust üle ja omandada minimaalselt vajalik sõnavara ning ka teadmised, kuidas iseseisvalt keelt õppida. Samuti toetab nii keelekohvikutes osalemist kui iseseisvat keeleõpet veebipõhine interaktiivne portaal Keeleklikk koos teiste e-põhiste lahendustega. Keelekohvikud korraldab MISA Narvas, huvi nende vastu tuntakse aga ka teistes Ida-Virumaa linnades.

12 protsenti ehk enam kui 700 on ka neid inimesi, kes on neile pakutud keeleõppe võimalusest peale kursusele saamist ise loobunud või ei ole nad peale mitmekordset meeldetuletust siiski keelekursusele eelnevale testimisele ilmunud.

Käesolevaks hetkeks on oma keeleõppe järjekorda ootamas 30 protsenti soovi avaldanutest ehk ligikaudu 1800 inimest, kelle kursuste planeerimisega alustatakse käesoleval sügisel.

Keeleõpe on pikaajaline ja pidevat pingutust nõudev protsess, alles seejärel saame rääkida tulemustest. Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2015 tulemused näitavad, et võrreldes 2011. aastaga on eesti keelt mittevaldavate inimeste osakaal langenud ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Lõimumismonitooringu andmetel oli Eesti teistest rahvustest elanike hulgas siiski 48 protsenti neid inimesi, kelle eesti keele oskus on passiivne. MISA ees seisev suur väljakutse on aidata kaasa nende passiivse keeleoskuse aktiivseks muutmisele.