Mitte ükski laps ei tohiks päkapiku-usust ilma jääda!
Eelmises LPs kirjutas Liisa Tagel jõulurõõmust käsikäes piitsa ja präänikuga ehk sellest, kuidas lapsi päkapikkude mõjuvõimuga kavalalt vähemalt jõulukuuks ümber sõrme keerata. Küsisin seepeale omaaegse päkapiku käest, kas ka tema minu ja mu õe peal säärast manipulatsiooni praktiseeris. Tuli kiire ja aus tõdemus, et „muidugi, aga tegelikult seda ei tohiks teha".
Olgu piitsaks või präänikuks, päkapikud on käinud ja peavad käima jääma!
Sussikommi ootus pikendab lapsepõlve
Lapsed saavad tänapäeval liiga ruttu suureks. Ja sellest on koletult kahju. Liialt vara visatakse nukud-klotsid nurka, ülemäära kiiresti kaob muretu lapsemeelsus. Aga kui tore on fantaseerida ja hingepõhjast uskuda! Tõsimeeli kuulda salapäraseid hääli, näha ilmvõimatut. Sest lapse peas on kõik võimalik.