Monika Bütler ja Urs Birchler: Pangandusliit kriisist ei päästa
Euroopa Liidu tippkohtumise euro päästmise plaane kritiseeriv avalik kiri, millele on alla kirjutanud 172 saksa majandusteadlast (Frankfurter Allgemeine Zeitung 05.07), on saanud nii vihast vastukaja, et sisu on jäänud tagaplaanile. Financial Times süüdistas 172 majandusteadlast diletantlikkuses. The Economist naeruvääristas artiklis pealkirjaga „170 saksa professorit ei saa eksida” autoreid ja nende sõnumit.
Kirja autorid näevad Euroopa pangandusliidus maksumaksjate ühist kohustust pankade võla ees. Nad ujuvad viimasel ajal paisunud suunale vastuvoolu. Isegi tavaliselt turumeelne The Economist materdab sakslasi: vaadake tõele näkku ja makske! Angela Merkelit portreteeritakse kui tujurikkujat või isegi euro-Terminaatorit – üksnes sellepärast, et talle ei meeldi Euroopa võlgade ühendamine. Nii ei lähe, väidavad 172 majandusteadlast, sest asi on hoopis vastupidi: EL-i viimase tippkohtumise resolutsiooniga nõustudes on Saksamaa läinud liiga kaugele.
172 kirja laialdase kriitika hulgas on Frankfurdi finants-uuringute keskuse majandusteadlaste avalik kiri. Rühm, kuhu kuuluvad Michael Burda ja teised, esitab alternatiivse vaatenurga ja jõuab 172-st „täiesti erinevatele järeldustele”. Täpsemalt: nad usuvad tsentraliseerimisse, mida Euroopa pangandusliidu loomine eeldab; ESM saavat küll õiguse pankasid otse rekapitaliseerida, kuid see oleks võimalik vaid sobivate tingimuste puhul.
Need kaks hoiakut on teineteisele lähemal, kui võiks arvata. Hinnang, mille emb-kumb pool pangandusliidule annab, sõltub sellest, kas anda suurem tähendus soovitavale tulemusele, nagu teeb Frankfurdi rühm, või tõenäolisele tegelikkusele, nagu Sinn ja tema mõttekaaslased.
Soovtulemuse taga olev analüüs on täiesti õige. Pangavõlga ei tohi ühiseks muuta. Usutavasti kirjutaksid paljud 172 kirja toetajad alla ka Frankfurdi rühma kirjale. Tegelikkus võib aga kujuneda teistsuguseks: sarnaselt varasemate EL-i otsustega paistab tegu olevat „tänase rahaga, mis lubatakse maksta tagasi homme”. Ja arvatavasti ei täideta lubadust kunagi.
Kriisi kolm probleemi
Esiteks on meil euroala kriis. Riikide konkurentsivõime on väga erinev. Euro ei hukku, kuid osa euroala riike 17-st suudab liikmeks jääda vaid hiiglaslike jõupingutuste ja välisabi korral – kui üldse.
Teiseks on meil riigivõlgade kriis. Enamik tööstusriike on ohtlikul määral võlgades. Finantsturgude usaldus ripub juuksekarva otsas. Kui see katkeb, paisub intressikoorem ja pankrot on ukse ees.
Kolmandaks on meil pangavõlgade kriis. Euroopa pangad kannatavad koorma all, mille on tekitanud finantskriis, kinnisvaramullid ja suur hulk valitsuste võlgu nende bilansis. Laenusuhete kaudu aitab Hispaania pankade päästmine ka Prantsuse ja Saksa pankasid. Paljud tõsiselt alakapitaliseeritud pangad maksavad endiselt tohutuid summasid dividendideks ja juhtkonna palgaks. See ei üllata: kui saab loota Euroopa Keskpangast tulevale lisarahale, pole juhtidel ega aktsionäridel põhjust muretseda.
EL-i juhid on vastanud neile kolmele kriisile vähimagi kontseptuaalse raamistikuta. Oleme saanud näha aina kasvavaid eurosüste ja kuulda järjest tühjemaid sõnakõlkse.
Päästmisse ja erakorralistesse fondidesse pandud üha suuremad rahasummad ei ole aidanud ei eurot ega võlgu olevaid riike. Seda pole kulutatud kriisiriikides struktuurireformidele, mis oleks euro päästmise võti. Raha on jõudnud riikide kreeditoride kätte, st rahvusvahelistesse pankadesse. Üksnes Kreeka võla restruktureerimise puhul tegid pangad järeleandmise ja lasid Euroopa Keskpangal trügida järjekorra etteotsa. Pangad mängisid kaasa, sest neil läheb Euroopa Keskpanka veel vaja.
Dekoratsioonid kadunud
Pärast Hispaania päästmist on dekoratsioonid kadunud. Tegelikult läheb raha Euroopa Keskpanga trükipressilt otse hädas olevatesse kommertspankadesse. Keegi ei näi selle pärast eriti muretsevat – välja arvatud nood 172. Tõsi, kiri lihtsustab üht-teist ja mõni sõnastus külvab vääritimõistmist. Kuid kirja iva on täpne. Euroala lõhenemise ja riigipankrottide vältimine võib viia ulatuslike pankade päästmiseni, mille hinnaks on Euroopa rahasüsteemi purustamine ja Euroopa institutsioonide usaldamise kadu.
Artikkel on ilmunud portaalis www.VoxEU.org. Tõlgitud VoxEU loal.InfokastPangandusliit. Mis see on?
Viimasel Euroopa ülemkogul sihiks seatud pangandusliidu loomine tähendaks ühtset EL-i pangandusjärelevalvet, mis võimaldaks mitmes riigis tegutsevate ja väga suurte pankade järele valvata; ühiseid eeskirju pankade makseraskustesse sattumise vältimiseks ja finantsraskustesse sattunud pankade puhul sekkumiseks; ühtset hoiuste tagamise skeemi.
Kirja autorid kardavad, et pangandusliit viib lubadustest hoolimata selleni, et kodanikud peavad ühiselt vastutama euroala pankade võla eest, mis on kolm korda suurem kui euroala riigivõlg. Ainsad pangandusliidust võitjad oleksid Wall Street, City of London ja mõned Saksa investorid ja pangad.
Monika Bütler, St. Galleni ülikooli majandusprofessor
Urs Birchler, Zürichi ülikooli pangandusprofessor
