Eelnev näide ilmestab hästi olukorda, mille tõid aasta eest esile PISA finantskirjaoskuse testi tulemused. Nende testide järgi on laste finantsteadmised paremad peredes, kus neile räägitakse rahaasjadest ja õpetatakse rahaga ümberkäimist. Paraku on eestlaste finantskäitumisele omane vähene planeerimine ja lühiajaline säästmine. Üksikud oskavad brutopalgast maha arvutada makse või lüüa kokku laenuintresse. Finantsharidus on samasugune hariduse osa nagu iga teinegi, see tagab, et teeksid igapäevaelus mõistlikke otsuseid. Kokkuvõttes peaks inimene aru saama, et kui tema rahast läheb suur osa laenude või võlgade maksmiseks, siis on see kulu, mida peaks jälgima või veel parem: aktiivselt juhtima. Eluaseme või auto ost ei ole seejuures enamikule meist investeering, sest kasutame neid oma tarbeks.