Muretul metsarahval on käes aeg hakata tegutsema keskkonnasäästlikumalt

Põlevkivienergiast sõltuvad eestlased on eurooplaste seas üks kliimamuutusi kõige vähem tähtsustavaid rahvaid

Pariisi kliimakõnelustel on veel täna ja homme koos maailma keskkonnavaldkonna koorekiht, et jõuda kokkuleppeni, mis piiraks kasvuhoonegaaside emissiooni ning leevendaks sellega kaasnevaid kliimamuutusi ja mõjusid keskkonnale ja inimesele. Ent kliimamuutused tunduvad Eesti inimestele olevat nn importprobleem. Ja olekski liig muud oodata ühiskonnalt, kelle majanduslik ja sotsiaalne heaolu rajaneb suuresti kliimavaenulikul põlevkivienergial.

Juba aastaid näitavad Eurobaromeetri uuringud (2008., 2009., 2011. ja 2014. aasta küsitlusvoorud), et eestlased on eurooplaste seas üks kliimamuutusi kõige vähem tähtsustavaid rahvaid. Justkui elaksime siin Euroopa perifeerias metsade varjus vanajumala selja taga puutumatuna globaalselt üha kriitilisemaks muutuvast magevee probleemist, põudadest, sagenevatest kuumalainetest ja üleujutustest.