Müügimaksu erandite tegemine on tehniliselt ülikeerukas
Miks tahavad kaupmehed, et müügimaks ei teeks tollitariifistiku alusel erandeid mõne saia-leiva ja piima osas? Miks tahate, et ka need kallineksid?
Seda sunnib meid tegema põhjendamatult suurte lisakulutuste ärahoidmine seoses nende toodete eristamisega. See on puhtalt tehniline küsimus. Selleks, et hakata toodete seast eristama, mis müügimaksu alla ei lähe, tuleb teha infosüsteemides muudatusi . Ajal kui valmistame süsteeme ette eurole üleminekuks, põhjustab see väga suurt peavalu.
Ka IT ettevõtete liit on öelnud, et neid muudatusi lihtsalt ei suudeta ära teha. See tähendaks sisuliselt kõikide erisuste alla minevate kaupadega kauplevate Tallinna kaupmeeste infosüsteemide ringitegemist ja kaupade grupeerimise loogika üsna olulist muutmist.
Toon näite leiva- ja piimatoodete kohta. Selliseid tooteid võib igal kaupmehel nimestikus olla tuhat tükki. Me peaksime ükshaaval läbi käima nende retseptid ja vaatama, kas need ei sisalda „keelatud aineid” – näiteks muna ja rosinaid – ja siis tekitama uued kaubagrupid. Olen arutanud asja Kaubamaja IT osakonnaga (Parel on Tallinna Kaubamaja AS-i müügi- ja turundusdirektor – toim.). Me oleme tehniliselt keldripoest tugevamad ja aga ka meie IT-l ei ole hetkel sellist lahendust välja pakkuda, kuidas erisuste sisseviimist tehniliselt üldse teha. Arenduste kulud on kõigi kaupmeeste peale kokku kindlasti miljonites kroonides.
Olete öelnud, et pole päris selge, milleks need erisused linnavalitsuse poolt üldse lisati. Äkki on seal taga poliitiline põhjus?
Kindlasti on poliitiline põhjus. Linnavalituses võimul olev erakond püüab näidata, et erisustega justkui toetatakse kehvemal järjel olevaid inimesi, kes tarbivad ainult baastooteid. Muud eesmärki ma seal ei näe. Kui tegime linnale selgeks, et lasterõivaid on praktiliselt võimatu eristada, võeti need parandatud määruse eelnõust välja. Loodame, et sama tehakse ka üksikute leiva- ja piimatoodetega.
Kas neid erisusi ei oleks siis kuidagi võimaik teha? Mõnedele inimestele ehk oleks tõeti vaja, et osa piima- ja saiatooteid ei kallineks. Võib-olla on olemas mingi muu moodus peale tollitariifistiku, millega tooteid eristada?
Praegusel hetkel sellist lahendust ei ole. Seda ei ole linnavalitsusel ega ka kaupmeestel.
Aga välismaal?
Me ei ole teiste riikide praktikat nii palju uurinud, et saaksin seda täie kindlusega väita, aga ma ei ole kuulnud küll, et kuskil kehtiks maks, millel sellised erisused. Kindlasti on seda võimalik teha, aga küsimus on selles, kas kulu on põhjendatud. See on kallis ja väga keeruline.
Kui vaadata algusest peale kogu müügimaksu temaatikat, siis kas linn on selle maksu menetlemisel tegelenud nii nagu ühe maksu kehtestamisel peaks tegutsema?
Absoluutselt mitte. Konkreetne ja selge vastus – seda on tehtud välk-selgest-taevast-põhimõttel. Seda ei arutatud enne ühegi kaupmehega, selle kohta ei teostatud mõjude analüüsi – need on meie suurimad pretensioonid linnavalitsusele. Asi tehti läbimõtlematult, kiirustades ja – mis kõige drastilisem – linnavalitsus ei tea kui palju seda maksu üldse laekuma hakkab. See näitab, et neil on asi täiesti läbi analüüsimata. Nad on ise tunnistanud, et laekumise vahed võivad olla kümnetes miljonites kroonides.
Alguses käidi välja, et müügimaksust tuleb 150 miljonit…
See on laest võetud number.
Kas seda summat on reaalne täis saada?
Puudub arvamus selle kohta. Meie ei ole linnavalitsuse tööd ära teinud, ega arvutanud, kui palju selle pealt maksu koguneks. Aga me oleme oma kontserni sees arvutanud küll need summad kokku ja täisaastas tuleks see suurusjärgus 30 miljonit krooni.
Nii et müügimaksu endaga on kaupmehed veel kuidagi valmis leppima aga mitte erisustega?
Müügimaks, ütleme ausalt, on loodusõnnetus. Sellega ei ole muud võimalust, kui leppida, ta lihtsalt tuleb. See on selline leppimine, et me ei ole kindlasti rahul, aga me saame aru, et praeguse linnavalitsuse koosseisuga on ebatõenäoluine, et see otsus ümber muudetaks ja meie üleandeks on käituda seaduspäraselt. Seetõttu teeme nii nagu on ette kirjutatud ja maksame maksud ära.
