Naaskelsaba saadab inimest

Vahetult pärast uinumist poetab naaskelsaba päraku ümbruse nahavoltide vahele 10 000 muna. Samamoodi nagu forell armastab kiirevoolulisi ja selgeveelisi ojakesi, meeldib naaskelsabale või linaluu-ussile inimese jämesoole rõske ja soe pimedus.

Just siin vormub söödud leivast, karbonaadist, jogurtist ja apelsinidest väljaheide. Just siin elutsevad sageli sajad ja isegi tuhanded valged ja niitpeened ussikesed.

Kui kellelgi meist avaneks võimalus osaleda soolikat läbival ekskursioonil, võiks ta kohtuda kuni poolesaja erineva kõhuussiga. Poole sentimeetrisest naaskelsabast kuni 20 meetri pikkuse laiussini välja. Nende seas keeritsussi, ürgpihklase, piuglase, solkme, nudipea ning nookpea-paelussiga. Igaühel neist on erinev elupaik (peen- või jämesool) ning kombed.

Enamiku oma suguvendade kõrval on naaskelsaba süütu sell. Tema ei "tiki" piuglase kombel sooleseina auklikuks ega elatu inimverest. Tema ei eksi oma rännakutel nagu vend solge hingekõrisse ega ninna. Naaskelsaba kodu asub peensoole tagumises ja jämesoole eesmises osas, pimesool kaasa arvatud.

Elatub soolebakteritest

Inimest vaatab naaskelsaba sobivat kasvukeskkonda sisaldava anumana. Enamik ta sugulasi elab mullas ja toitub lagunevate taimede ja loomade jäänustest. Ebameeldivused, mida naaskelsaba inimesele tekitab, piirduvad enamasti sellega, et tagumik sügeleb. Mõni hakkab end seetõttu liig innukalt kratsima, lapsed muutuvad ei tea millest närviliseks ja kaotavad isu. Täiskasvanud aga viibutavad manitsevalt näppu: "Sul on vist ussid!"

Ilmselt on neil endilgi.

Nii nagu merekilpkonnad tulevad munemiseks maismaale, väljuvad öö varjus emaussid pärakust ja peidavad oma munad selle ümbruse nahavoltide vahele. Vaevalt jõuab väsinud inimene siruli heita ning uinuda, kui uss on oma koormast - 10-12 000 munast lahti saanud. Tema töö on sellega tehtud ja ta heidab hinge.

Naaskelsaba munad vajavad oma arenguks kokkupuutumist välisõhuga. Ent seda vaid viivuks. Enne kui inimene hommikul ärkab, peidab iga nina endas kullesesarnast loodet.

Ulatub kõikjale

Inimene nakatub naaskelsaba küpsete munade allaneelamisel. See on aga imelihtne. Naaskelsaba imetillukesi mune leidub kõikjal juba nakatunud inimese ümber. Mitte üksnes voodilinadel, kus neid lausa miljonite kaupa võib kohata, vaid ka põrandal, kappidel, toolidel, laual, isegi seintel, kuhu tolm ja õhuliikumine neid kandnud on.

Enamasti satuvad munad suhu siiski tagumikku süganud näpuga, kinnitavad asjatundjad.

Peensooles väljuvad noored ussid munakestest. Paaripäevase teekonna vältel pime- ja jämesoolde saavad aga täiskasvanuks. Isased kasvavad vaevalt poole sentimeetri pikkuseks. Emased sirguvad poole suuremaks. Peale tormilisi pulmi kavalerid hukkuvad.

Käima peale saanud emaussid kinnituvad kuuks-paariks soole limaskesta külge. Aplalt toitudes täituvad nad küpsete munadega.

Siis ühel ilusal õhtupoolikul ajab võimas sund neid kaugustesse. Vaevalt leidub inimest, kes kordki tolle tillukese loomaga vahetult kokku poleks puutunud.

Naaskelsaba saadab inimest kõikjal.

PEETER ERNITS