• Rahvusvahelise Suusaliidu meditsiinikomitee juht Saltin viitas ebanormaalsetele verenäitudele ning pani musta nimekirja 15 sportlast, kelle seas oli ka kaks eestlast. Kolmapäeval ta eitas öeldut, tegemist oli järjekordse spekulatsiooniga dopingu teemal.

2. Küberkuritegu Hansapanga paroolidega.

• Esmaspäeva öösel üritasid petturid inimestele laiali saata e-kirju, paludes sisestada Hansapanga paroolide uuendamiseks oma parool ja kasutajatunnus. Kuriteole saadi kohe jälile ja inimesi teavitati kuritahtlikust katsest.

3 Tallinn kavandab munitsipaalpolitseid.

• Tallinna kavandatakse munitsipaalpolitseid, kuigi meil juba on politsei, kus on politseinikke puudu. Mitme sarnase struktuuri loomine teeb ettevaatlikuks, kuna need alluvad eri juhtidele ning tekitab vale konkurentsi. Kuid plaan lähtub Riigikogu otsusest.

LEA LARIN: Lohehambast sündinud linnavaht

Riigikogu seadustas võimaluse luua munitsipaal- ehk kohalik politsei ja kohe tuli meelde kodukaitse, millest vabanemine osutus keerukamaks kui koeral kirpudest. Järgmiseks meenusid asjatud katsed luua Tallinnas linnavahtide meeskond, ja sealjuures neid, kes sooviksid patrullida tänavatel, ei leitud.

Kõige puhul on asjast ülimalt huvitet olnud üks ja sama poliitik – Edgar Savisaar. Ja võib arvata, et vähemalt Tallinn saab tuleval aastal munitsipaalpolitsei ehk munpoli. Mis siis, et sellist rida linna eelarves ei ole, leidub vaid märge “linnavahi projekt” turvalisuse all, niisiis ei tea me, mis munpol meile maksma läheb.

Mis siis, et “päris” politseis on tühjus ja turvafirmad otsivad kaadrit tikutulega – munpol peab sündima, nagu mahakülvatud lohehammastest kerkib sõjarditearmee.

Tõenäoliselt tuleks maksta konkurentsivõimelise kaadri leidmiseks linnavahtidele ehk munpolile “päris” politseist kõrgemat palka – tulemuseks olukord, kus tänaval liiguvad vaesed politseinikud, kes ajavad taga vargaid ning suurema palgaga munpol, kes tegeleb koerajunnide ja pügamata hekkidega.

Mis mundrit munpol ka kandma hakkab? Surmatantsust inspireerit luukererüü oleks väga huvitav lahendus.

VÄLISMAAL

1. Iraagi relvastusraport on puudulik.

• ÜRO relvainspektorite juht Hans Blix tegi Julgeolekunõukogus kokkuvõtte Iraagi esitatud relvastusraportist, tõdedes, et maailm ei saa olla kindel Iraagi massihävitusrelva puudumises. USA teatel pani Iraak lünklikku deklaratsiooni esitades toime ”olulise” rikkumise, mis annab USA väitel aluse kasutada Iraagi vastu sõjajõudu.

2. USA teeb algust raketikilbi rajamisega.

• President George W.Bush andis korralduse alustada riikliku raketitõrjesüsteemi paigaldamist. Aastatel 2004–2006 paigutatakse Alaskasse ja Californiasse 20 püüderaketti, mis peaksid suutma hävitada näiteks Põhja-Korea raketirünnaku USA-le.

3. Euroliidu laienemine lõppes edukalt.

• EL tippkohtumine Kopenhaagenis läks edukalt: ka kõige nõudlikumad kandidaadid lõpetasid liitumiskõnelused. Ainus rahulolematu oli Türgi, kelle taotlust arutatakse 2004. aastal.

KAIVO KOPLI: Järeleandmise aeg on läbi

Jättes kõrvale asjaolu, et Euroopa Liit ei ole veel uusi liikmeid vastu võtnud ning et eesti rahvas pole veel jah-sõna öelnud, on päris selged kaks asja: laienenud EL pole see mis enne ning milliseks liit kujuneb, sõltub nüüd ka meist.

Jättes kõrvale tippkohtumise eelse ja aegse EL-i ja kandidaatriikide lehmakauplemise, seda suisa otseses mõttes, on selge, et kandidaadid said rohkem kui lubatud ning mingit mahamüümist ei toimunud. Või kui, siis on mahamüümisega tegelenud kõik valitsused.

Jättes kõrvale jutu vennalikust perest, on uued liikmed siiski esialgu väiksema venna staatuses. Sest näiteks ei saa nad vabalt tööpaika valida ning põllupidajana sama palju toetust kui vanemad vennad. Aga ehk ongi targem jätta seejuures kõrvale ka küsimus, kas sel juhul on õige võtta väikevendadelt liikmemaksu täies mahus.

Küllap on õige jätta kõrvale rääkimine EL-i laienemisest ning asuda, kui mitte käituma, siis vähemalt mõtlema liidu liikmena. Hiljem võib olla juba hilja teha midagi muud, kui tõesti täita vaid teiste kokkulepitut.

Tubli kandidaatriik pidi paljuga nõustuma, tubli liikmesriik ei pea lihtsalt leppima, vaid ka oskama nõuda.