Nädala päevik: Säutsuv Ilves ja õlasalliga tähtis tädi

E: Tahaks ka rongiga Tallinnast Riiga sõita! Kahju, et Eestis saab seda ainult president endale lubada ja temagi peab läbi Valga sõitma. Ma unistan juba aastaid Riia rongist, mis mind tunni-pooleteisega Tallinna ja Pärnu vahel sõidutaks. Aga paar nädalat tagasi lammutati Pärnus isegi jaamahoone koos kohvikuga maha. Olerexi tankla kiirtee ääres olla olulisem. Hoolimata kleepekast postkastil, mis keelab adressaadita posti, leian ma postkastist Põhja-Tallinna Sõnumid. Esiküljel esineb üsna äkilise meigiga, suurte kõrvarõngaste ja heegeldatud õlasalliga proua leheküljesuuruse pihtimusega: „Tellitud kahtlustused olid algusest peale alusetud.” Ilmselt on tegu meie linnaosa vanemaga, kelle pildiga kalendri ma eelmisel aastal lasteaias lapse kapist leidsin. Muidu on linnaosa leht nagu ikka – vähemusrahvuste seltside aastapäevad ja Priit Kutsari leheküljeline pihtimus heakorratöödest.

T: Panen F-hoones oma gümnasistidele hinded välja. Kümneaastase staažiga harrastuspedagoogina ei väsi ma imestamast, kuidas tööde tähtajad iga aastaga järjest rohkem kummina venivad. Kaks nädalat. Kolm. No meiliboks läheb umbe ja vanaemal on sünnipäev ja… Õpetaja aeg on aga vist veel rohkem kummist.

Naeratan, kui meenub, kuidas nad Õhtulehes ekskursioonil küsisid, et kas te tulevikus loodate ka kvaliteetsemat meediat tegema hakata. No eks siis tuleb suvel lugejaid Schopenhaueri või Kantiga harima hakata, lubas Koorberg. Ju siis on mul õnnestunud noortele tabloidajakirjandusest pilt luua nagu Dante põrgust.

Kalamaja pagarikojas on õhtuks kõik soolased saiad ja rabarberikook otsas. Läheme sellest hoolimata Kalaranda piknikule, kus kiirlaevade suured lained peaaegu mu kingad vette viivad, kui ma poiste liivakühvlit päästma torman.

K: Kruiisilaevade ja käsitööturu päev vanalinnas on kõige võimatum. Tundub, nagu oleks kõik maailma pensionärid oma keppide ja karkude ning fotoaparaatidega kampade kaupa tulnud tänavale. Jää või arstile hiljaks. Proovige näiteks Saiakäigust läbi minna, kui seal kolm turistigruppi on. Ülim aeg on linnast põgeneda!

Viin ühte toimetusse tagasi Daniel Vaariku „Praktika aruande”. Huvitav, kas minagi olen „kühveldanud pasajuga 10 000 tähemärki päevas väikese raha eest otse netti”, nagu Vaarik kirjutab? Küllap olen. Ja kas „lootus, et kunagi sünnib veel tõeliselt hea ajaleht või midagi”, ongi ametlikult surnud? Millal see kõik siis p..sse läks? Küllap ma olin seal juures, aga ei märganud seda. Tähtajad olid kukil ja kahetoalise korteri laen maksta. Täpselt nii nagu raamatus kirjas.

N: Ilvese näutsatused Twitteris öisel ajal panid mind tõsiselt mõtlema Twitteris konto avamisele. Ega seda siis iga päev ei juhtu, et riigipea end ööseks magusa napsuga netti laiama unustab. Varsti pannakse talle siis ilmselt netilukk ja alkolukk ja muud lukud ka. Kummaline, et igaühes meis on anonüümne netikommentaator peidus, ole sa Kadriorus või Kristiines.

Olen päevaga alla neelanud Loone Otsa „Mustamäe valsi”, peale Murutari „Projektilast Pärnust” ja Hvostovi „Sillamäe passiooni” täitsa lahe lugemine.

R: Kõrvitsa- ja suvekõrvitsataimed on aknalaual longu vajunud. Ilmselt on aeg nad suvekodus mulda pista ja loota, et ühtegi öökülma enam kollitama ei tule.

Turult maasikad ja arbuus kaasa ning teise lasteaia-aasta lõpetamise piknikule Stroomi randa. Mis sellest, et me viimased kuud seal kordagi käinud pole. Ükskord saab vast vana lasteaiamaja remontki lõpuks valmis.

Ja nagu ütleb üks Gailiti tegelane: midagi hullu on nendes valgetes öödes. Loodan, et Saaremaa kohal lähematel päevadel juba päike ei loojugi.